Juba ammu on teada, et rääkimine segab autoroolis olemist, kuid hiljuti tehtud uuring näitas, et sama on ka vastupidi – sõitmine segab rääkimist ja räägitu mäletamist.
Autoroolis olemine segab rääkimist ja meeldejätmist
USA Illinoisi ülikooli uuringus osales 100 katseisikut, kellest pooled olid üle 65-aastased ja pooled 20. eluaastates, vahendab Helsingin Sanomat väljaannet Psychonomic Bulletin & Review.
Katseisikud olid autosõidusimulaatorites paarikaupa, üks oli juht ja teine kaassõitja. Rääkis kas kõrvalistmel olnud kaassõitja või siis sai juht telefonikõne, kus kasutas hands-free süsteemi.
Katsed tehti nii, et katsealused olid kas liikumatus autos või siis tiheda liikluse sees. Kõigile katses osalenutele räägiti neli lühikest legendi, mis paluti neil meelde jätta ja pärast simulaatorist lahkumist võimalikult detailselt uuesti rääkida.
Tulemused näitasid, et roolis olnud mäletasid neile räägitud 20 protsendi võrra halvemini, kui nad olid katses keset vilgast liiklust. Mida kiirem oli liiklus, seda halvemini katsealused neile öeldut mäletasid.
Kaassõitjad mäletasid roolis olnutest lugusid paremini.
Üle 65-aastased tegid katse poole halvemini kui 20. eluaastates katseisikud.
Uuringut juhtinud professor Gary Delli sõnul arvatakse, et sõidu ajal jutu kuulamine on lihtne, kuid tegelikult ei ole.
Keelekasutus nõuab keskendumist, keskendumine ühele asjale võtab tähelepanu ära teistelt asjadelt.
«Nii võib rääkimine segada sõitmisele keskendumist ja sõitmisele keskendumine takistab rääkimist ja öeldu tähelepanemist. Tehnoloogiliste abivahendite abil võime teha üheaegselt mitmeid asju, kuid selle tulemusena on möödarääkimised ja me mõistame üksteist aina vähem,» selgitas uurija.