Teadlased avastasid, et Antarktika vetes elavatel merelõvilaste hulka kuuluvatel kotikutel (Callorhinus ursinus) on oma kiirtoit.
Kes on Antarktika kotikute kiirtoiduks?
Uurijatel õnnestus filmida, kuidas isased kotikud ujuvaid kuningpingviine püüavad ja neid siis avavees söövad, kirjutab BBC.
See on esimene kord, mil kotikute juures sellist toitumistava märgati.
Eriti harrastavad pingviinidest kiirtoitu India ookeanis Prantsusmaale kuuluva Possessioni saare lähistel elavad merelõvilased.
Teadlaste sõnul ei ole pingviinide püüdmine kotikute jaoks just kerge ülesanne, kuna pingviinid võivad mõnel perioodil kaaluda kuni 13 kilogrammi. Samuti suudavad pingviinid vees kiiresti liikuda.
«Mõlemad liigid on liikuvad ja kiired ujujad. Varasemast ajast oli teada, et kotikud suudavad pingviine püüda ka maal,» selgitas Prantsuse teadusuuringute keskuse uurija Karine Delord.
Delord ning ta kolleegid Yohan Charbonnier ja Jean-Baptiste Thiebot uurisid India ookeanis asuva Possessioni saare loomi – pingviine, albatrosse ja suuri tormilinde.
Viie päeva jooksul dokumenteerisid nad 17 juhtumit, kus kotikud püüdsid, tapsid ja sõid vees olnud pingviine.
Pikim jaht kestis viis tundi ning isasel kotikul õnnestus kätte saada kümme pingviini.
«Avastasime, et Antarktika isaste kotikute seas on pingviinide söögiks jahtimine väga levinud,» selgitasid uurijad.
Teadlased selgitasid, et emased kotikud pingviine ei jahi ega söö. Nad ei tea veel selle põhjust.
Samas avastati, et viimastel aastatel on kotikute arv kasvanud ning see võib hävitavalt mõjuda pingviinikogukonnale.
Possessioni saarel on praegu 30 000 kuningpingviinipaari ja sealsetes vetes elab 500 kotikut.
Mõlemad liigid olid 19. sajandil liigse jahtimise tõttu väljasuremise ohus, kuid nüüd on nende arvukus vähehaaval kasvama hakanud.