Inimesed olid kunagi ohustatud liik?

Homo antecessor vahakuju Foto: wikipedia. org

See, et Maakeral elab varsti seitse miljardit inimest, ei üllata enam kedagi.

Kuid USAs Utahi ülikoolis tehtud uuring näitas, et 1,2 miljonit aastat tagasi olid inimesed ohustatud liik, kirjutab AFP.

Teadlaste sõnul oli Homo antecessor liigi esindajaid vähem kui näiteks tänapäeval on gorillasid.

Juba varem teati, et inimeste geenides on vähem mutatsioone kui šimpansidel ja gorilladel.

Selle põhjus võib peituda asjaolus, et inimkonna arengus on mitu korda olnud niinimetatud geneetilisi pudelikaelu, kus inimeste arvukus oli väga väike.

Ehk suur osa rahvastikust suri ja vaid väike osa andis oma geenid järglastele edasi.

Ühe sellise «pudelikaela» põhjustas näiteks Indoneesias Sumatra saarel asuva vulkaani Toba purse 73 500 aastat tagasi.  Peale vulkaanipurset tekkinud kliima meenutas tuumatalve.

USA teadlased tungisid oma uuringus sügavamale kui varasemate uuringutega mindud on. Sellest paljastus, millised muutused varajaste inimeste populatsioonis toimusid.

Teadlased uurisid DNAs leiduvaid geenijuppe, mis mutatsioonide käigus tekivad üsna harva. Kuid kui on tekkinud, siis võivad säilida väga pikka aega. Neid saab vaadelda kui geneetilisi fossiile. Need kannavad nimetust Alu-järjestused.

Uurijad võrdlesid kahe inimese genoomis leiduvaid Alu-järjestuste mutatsioone ja arvutasid nende põhjalt välja kui palju varajastel inimestel esines geneetilisi mutatsioone.

Selle põhjalt sai järeldada kui suur oli inimpopulatsioon.

Tulemused näitasid, et mingil ajaperioodil oli Maakeral vaid 18 500 – 26 000 inimest. Tänapäeval peetaks seda väljasurevaks rahvakilluks.

Zooloogide sõnul on šimpanse umbes 21 000 ja gorillasid 26 000. Mõlemad liigid  on tänapäeval ohustatud liikide hulka arvatud.

«Kui vaadata inimpopulatsiooni kunagist suurust, siis on näha, et meie kauged esivanemad olid ohustatud liik, kuid meie õnneks nad siiski ei surnud välja,» laususid uurijad.