USA teadlased: supernoova plahvatus võib Maa osoonikihi hävitada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
T Pyxidis
T Pyxidis Foto: wikipedia. org

USA teadlased hoiatasid, et Maa võib hävineda 3000 valgusaasta kaugusel toimuva täheplahvatuse tagajärjel.

T Pyxidis nime kandev täht plahvatab millalgi supernoovana jõuga, mis võrdub 20 miljardi miljardi miljardi megatonni trotüüli plahvatusega, kirjutab The Telegraph.

See täht asub Maast 3260 valgusaasta kaugusel, mis on kosmilisest seisukohast küllaltki lähedal. Selle tõttu võib seal toimuv termotuumaplahvatus ja sellest lähtuvad gammakiired Maad kaitsva osoonikihi minema pühkida.

USAs Philadelphias asuva Villanova ülikooli astronoomide sõnul näitasid rahvusvaheline ultraviolettkiirguse uurimise satelliit, et T Pyxidis on tegelikult kaks tähte. Üks nendest on niinimetatud valge kääbus, mis on punase hiidtähe jäänus, millest on järgi väga kuum ja tihe tuum. Teine aga meie Päikese sarnane.

Kaksiktähtede puhul on üksikud tähed väiksema massiga kui supernoova tekkeks vajalik. Suurema massiga tähel lõppeb tuumakütus kiiremini ja temast saab valge kääbus. Gravitatsiooni mõjul hakkab teise tähe aine valgele kääbusele voolama.

Kui aine juurdevoolu jätkudes ületab kääbuse mass 1,4 Päikese massi, tekib termotuumareaktsioon ning kääbus hävib supernoova plahvatuses.

Hubble´i kosmoseteleskoop on seda tähte jälginud ning pildistanud seal toimunud väiksemaid plahvatusi.

Need plahvatused olid 20 aastat regulaarsed, alates 1890. aastast kuni 1967. aastani, mil nad lõppesid.

Ameeriklastest astronoomide Edward Sioni, Patrick Godoni ja Timothy McClaini sõnul on uut väiksemat plahvatusteseeriat oodata järgneva 20 aasta jooksul.

«Sellest tähest võib millalgi saada supernoova, kuid see plahvatus võib olla ka väga kaugel. Selle tõttu ei peaks paanikas olema ega õudusunenägusid nägema,» on astronoom Robin Scagelli seisukoht.

Tagasi üles