Rahvusvaheline teadlastemeeskond uurib Antarktikas asuvaid täielikult jää alla maetud Gamburtsevi mägesid.
Teadlased uurivad Antarktika «kummitusmägesid»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. detsember 2009, 16:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeskond avaldas nüüd esmased uurimistulemused, kirjutab BBC.
Uurijate sõnul peidavad need «kummitusmäed» rohkem saladusi kui arvati.
Geoloogid püüavad lahendada nende mägede tekke saladuse, mille üle on pead murtud viimased 50 aastat.
«Arvame, et tegemist on mäestikuga, mis tekkis tektooniliste plaatide kokkupõrke tagajärjel. Struktuurilt meenutavad nad kas Alpe või Apalatši mäge,» lausus USA Colombia ülikooli Lamont-Doherty Earth Observatory teadlane Michael Studinger.
Antarktika Gamburtsevi mäed avastasid Nõukogude Liidu uurijad 1957 – 1958. aastal. Teadlased oli mäestiku leiust üllatunud, kuna Antarktika kontinendi keskosa peeti üsna madalaks alaks.
Gamburtsevi mägede uurimine on raskendatud, sest seal on temperatuur väga madal. See võib langeda lausa miinus 80 kraadini.
Rahvusvahelisel polaaraastal 2007 – 2008 aga said teadlased võimaluse seal paigas läbi viia laiaulatusliku aerogeofüüsikalise uurimise. Informatsiooni kogumiseks kasutati Twin Otter lennukit.
Informatsiooni koguti gravitatsiooni, magnetilisuse ja jää paksuse kohta. Samuti uuriti jäässe peitunud mäestikku radarsignaalide ja laseri abil. Juba varem olid hiinlased piirkonda uurinud ka lumetraktoritel.
Kõige õhem jääkate oli paarsada meetrit paks, kõige paksem aga 4800 meetrit paks. Gamburtsevi mäestiku kõrgeim tipp kõrgub 2500 meetri kõrgusel merepinnast.
Varasema ja nüüdse info kokkupanek võimaldas luua sellest paigast kaardi, millel on näha teravaid tippe ja sakilisi seljandikke.
Uurijad arvasid varem, et aeglaselt edasi liikuv jää on mäestikus erosiooni tekitanud.
Ka avastati nüüd sügaval igikeltsas niinimetatud veetaskuid. Teadlased püüavad kindlaks teha, kas need jääalused veesilmad on omavahel seotud.
«Avastasime selle mäestiku igikeltsa keskosast vett,» kinnitas uurija Robin Bell.
Teadlased loodavad, et «veetaskud» paljastavad midagi Lõunamandri kliima varasemate etappide kohta. Ka tahetakse teha jääkihi puurimisi.
«Võimalik, et seal on jääd, mis on vanem kui 1,2 miljonit aastat. Selle jää vanus võib olla kuskil 1,5 miljoni aasta ümber. See on suur väljakutse, kuna tegemist on väga karmi maastikuga,» lisas Bell.
Teadlaste arvates tekkisid need mäed umbes 34 miljonit aastat tagasi, mil Antarktika alal valitses soojem kliima.
Maa temperatuur alanes ning 14 miljonit aastat tagasi enam suviti sealne jää üles ei sulanud ja kogu manner kattus jääga.
Bell sõnas, et Gamburtsevi mäestik võib olla Antarktika idaosa jääkilbi tekkepaik.