NASA avaldas Titaanil vedeliku olemasolu tõendavad fotod

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Saturn ja ta kaaslased. Suurim kuu on Titaan (paremal ülal)
Saturn ja ta kaaslased. Suurim kuu on Titaan (paremal ülal) Foto: AP / Scanpix

USA kosmoseagentuur NASA avaldas fotod, mis kinnitavad Saturni suurimal kaaslasel Titaanil vedeliku olemasolu.

Uurimislaeva Cassini poolt tehtud piltidel on näha Titaani põhjapoolkeralt vastu peegeldavat valgust, kirjutab Daily Mail.

Fotodel näha olev peegeldus pärineb Titaani pinnal olevast 400 000 ruutkilomeetri suurusest järvest Kraken Mare.

Cassini tegi need fotod selle aasta 8. juulil.

Juba varem avastati Titani lõunapoolkeralt järved, mis koosnevad metaanist ja etaanist.

Teadlaste sõnul oli Titaani põhjapoolkeralt vedeliku leidmine keerukas, kuna enamiku ajast on sellel alal pime.

«Titaani lõunapoolsetel aladel on vedelikuga kaetud alasid märgatavalt rohkem kui põhjas. Samas ei ulatu Päike põhja ja selle tõttu on seal olevat raske uurida,» selgitasid astronoomid.

Cassini projekti juhi Bob Pappalardo sõnul on Saturni kaaslase Titaani puhul tegemist nii Maast erineva kui ka meie planeediga sarnaneva kosmilise objektiga.

«Need fotod kinnitasid, kui eriline on Titaan meie Päikesesüsteemis. Kuid samas näitas Saturni kaaslase uurimine, et hoolimata vedeliku koostisest, täidab see geoloogilisi pindu ühel ja samal viisil,» selgitas teadlane Ralf Jaumann.

Jaumanni  sõnul plaanitakse Titaanil leiduvat vedelikku edasi uurida.

«Titaanil olev vedelik on tähtis uurimisobjekt. Kas see mõjutab sealset kliimat? Kuidas seal sajab? Kuidas vedel metaan pinnal voolab?» esitas teadlane mõned vastust vajavad küsimused.

Titaan on Maale sarnane oma suuruse, tiheda atmosfääri, vedelikuringluse ja pinnavormide poolest. Cassini projekti abil on kaardistatud kolmandik Titaani pinnast.

Uurimislaev Cassini on Saturni orbiidil alates 2004. aastast, uurimaks selle planeedi pinda, rõngaid ja 31 kaaslast.

Tagasi üles