Suurbritannia Leicesteri ülikooli arheoastronoomi Alun Salti sõnul ehitasid Sitsiiliasse koloonia rajanud kreeklased sealsed templid päikesetõusu suunas.
Vanad kreeklased rajasid Sitsiilias templeid ida suunas
Salti kinnitusel on kõik Sitsiilias Kreeka perioodil, mis oli 2500 aastat tagasi, ehitatud templid suunatud itta, kirjutab Live Science.
Samas on Kreekas märgatavalt vähem templeid, mis jälgiks päikesetõusu suunda.
Vahemeres asuvast Sitsiiliast sai Kreeka osa kaheksandal sajandil eKr. , kui esimesed kreeka kolonialistid seal kanda kinnitasid.
Ei võtnud kaua aega, kui kohalikud elanikud kolonistide kombed üle võtsid, kaasa arvatud ka need, mis seostusid arhitektuuri ja religiooniga.
Erinevatele jumalatele pühendatud templid mängisid Vana-Kreeka elus tähtsat osa. Praegugi on alles suur hulk templeid, millest osa on suunatud päikesetõusu poole, osa mitte.
Kuid Kreeka perioodil Sitsiiliasse rajatud 41 templist ainult üks ei ole ehitatud suunaga itta.
Salti arvates võib selle fenomeni põhjus olla selles, et templi rajamine «õiges» suunas aitas hoida sidet emamaaga.
«Kui sa olid kreeklane ja elasid Kreeka mandrialal, siis sa teadsid, et oled kreeklane. Kuid Sitsiilias elavad kreeklased elasid «maailma lõpus». Võib-olla pidid nad nii endale kui ka teistele tõestama, et nad on ikka kreeklased,» selgitas uurija.
Ta lisas, et Sitsiilias asuvad templid olid lisaks idasse, Kreeka poole suunatusele ka emamaa templitest märgatavalt suuremad.
Templite itta suunatusel ei olnud aga mitte midagi pistmist sellega, et Vana-Kreeka religioonis mängis päike tähtsat rolli.
«Templite ühesuunalisus muutis elu märgatavalt lihtsamaks. Kreeklastel oli jumal Apollo, keda seostati päikesega. Kuid päikese poole olid suunatud ka selliste jumalate nagu Kore ja Demeter templid. Need jumalad olid aga seotud allilmaga. Arvasin esialgu, et taevajumalate templid on päikese poole ja allilma jumalate omad mitte, kuid ma eksisin,» lausus arheoastronoom.
Salti kinnitusel mängisid templite rajamisel suunaga itta rolli ka varahommikused loomade tapmis- ja annetamisrituaalid.
«Vanadel kreeklastel oli kombeks tuua jumalatele ohvreid varahommikul. Itta suunatud templi puhul jäi see ehitis ohverdamise ajal otse preestri selja taha. See andis preestri poolt teostatavale mõju juurde,» selgitas teadlane.