/nginx/o/2009/12/10/280349t1he661.jpg)
Tänapäeval Vahemerena tuntud meri tekkis 5,3 miljonit aastat tagasi, kui Atlandi ookeani vood läbi Gibraltari väina murdsid ja madalama ala täitsid.
Kuidas tekkis Vahemeri?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hispaania Barcelona geograafiainstituudi geoloogide sõnul katkes Vahemere ja maailmamere ühendus 5,3 miljonit aastat tagasi ning mere vesi auras järgnenud tuhandete aastate jooksul ära, kirjutab Live Science.
Järele jäänud soolaga kaetud ala asus kuni 2700 meetrit allpool merepinda.
Teadlaste kinnitusel leidis siis aset seismiline tegevus, mille tagajärjel tektoonilised plaadid liikuma hakkasid. See andis ookeaniveele võimaluse uuristada endale läbipääs.
Seismilised andmed ja puuraukudest saadud andmed näitasid, et ookeanivesi uuristas mitme tuhande aastaga Gibraltari väina alal 200 kilomeetri pikkuse kanali.
Uurijate sõnul voolas vesi esialgu sellesse kanalisse aeglaselt, kuid siiski kolm korda kiiremini, kui on tänapäeval Amazonase jõe voolukiirus.
Kuid 90 protsenti veest jõudis kuiva Vahemerre paari kuu kuni kahe aasta jooksul, tekitades massiivse üleujutuse, mida tuntakse Zanclea üleujutuse nime all.
Üleujutuse tõttu tõusis merepind kuni kümme meetrit päevas. Ookeanivee tekitatud kanali kalle oli vaid neli ja pool kraadi, kuid sellegi poolest oli vee liikumine väga kiire – üle 300 kilomeetri tunnis.
Üleujutus mõjutas ka selle piirkonna kliimat ja loodust. Setete uurimine näitas, et kuival soolaperioodil oli mereloomi minimaalselt, järgnenud mere tekkeperioodil aga ilmus palju liike.