/nginx/o/2007/11/21/10057t1hd99f.jpg)
Peaminister Andrus Ansip ütles täna riigikogu ees, et riigi rahaotsuste toel moodustavad teadus- ja arendusinvesteeringud 2011. aastal kogumahus euroliidu keskmisega võrreldes muljetavaldavad kaks protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust.
Ansip: Eesti jõuab 2011. aastaks teadustegevuse kõrgliigasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selline investeeringute tase on iseloomulik kõrgtehnoloogilistele riikidele ning ületab Euroopa Liidu keskmist. Kõrgliigasse jõudmine muudab meid atraktiivsemaks ka investoritele ja tippteadlastele,» ütles Ansip riigikogule valitsuse teadus- ja arendustegevuse poliitikast ülevaadet andes.
Et ettevõtetel oleks tulevikus võimalik rohkem innovatsiooni panustada, suurendab riik investeeringuid, mis loovad teadus- ja arendustegevuseks soodsama keskkonna. Tema sõnul arendatakse infrastruktuuri, panustatakse inimestesse ja toetatakse otseselt ettevõtete tootearendust.
Valitsusjuhi väitel on valminud ja tööle pandud mitmed tipp-tasemel sisseseadega infrastruktuuri objektid, näiteks üle poole miljardi krooni maksma läinud Tartu Ülikooli uus Chemicum. Miljardi krooniga on toetatud kaheksat tehnoloogia arenduskeskust, milles Eesti ülikoolid ja teadusasutused teostavad kümnete osalevate Eesti ja välismaa ettevõtete jaoks uuringuid.
Uue võimalusena on juba enam kui sada ettevõtet kasutanud teadusasutustelt esmakordseks teenuse ostuks riigi finantseeritavat 50 000 krooni suurust innovatsiooniosakut. Ansipi hinnangul on see toetus leidnud väga praktilise ning toodete konkurentsivõime tõstmisele suunatud väljundi.
Ansipi sõnul on riik materiaalse baasi kõrval tähelepanu pööranud ka õppekavade arendamisele ning maailmatasemel teadlaste ja õppejõudude Eestisse toomisele, kattes näiteks 50 protsenti kõrgkoolides 3-5 aastaks tööle asuva 31 tippõppejõu palgafondist ning toetades siin oma uurimisrühma loovaid tippteadlasi.
Teadusajakiri Nature on Eestit esile toonud kui endise idabloki parimat näidet uuesti üles ehitatud teaduspoliitikast ning riiklikust konsensusest arendustegevuse toetamisel.
Peaministri täismahus kõnega on võimalik tutvuda siin.