Uraani «orbiidil lamamise» põhjustas suur kaaslane?

Uraani «orbiidil lamamise» põhjustas suur kaaslane? Foto: AFP / Scanpix

Prantsusmaa Pariisi observatooriumi astronoomide arvates võib Uraani telje ebatavalise kaldenurga kirjutada kunagise suure kaaslase arvele.

Uraani kalle orbiidi tasandi suhtes on kaheksa kraadi ehk ta liigub «orbiidil lamades», kirjutab New Scientist.

Varem on teadlased pakkunud välja, et ebatavalise kalde tekitas mingi Maa suuruse objektiga kokkupõrge.

Astronoomid Gwenaël Boué ja Jacques Laskar tulid lagedale teooriaga, et Uraanil võis kunagi olla väga massiivne kuu.

«Kui selle kuu mass oli üks protsent Uraani massist, siis võis see kaaslane planeedi ebastabiilseks muuta ning selle tõttu nimetatud planeedi telje kaldenurk aina suurenes,» selgitasid astronoomid.

Nad jätkasid, et umbes kahe miljoni aastaga muutus kalle selliseks nagu praegu näha on.

Uraani kunagise kuu võis mõni möödunud kosmiline objekt hävitada. Teadlaste kinnitusel on Uraani kunagise kaaslase saatus teadmata.

«See kuu võis mõne gaasihiiglasega kokku põrgata ja see neelas ta alla või siis liigub ikka veel kuskil kosmoses,» lisasid uurijad.

Kuid Boué ja Laskari teoorias on ka kahtlejaid. USAs Colorados asuva Southwest Research Institute astronoomi William Wardi sõnul ei ole ühtegi tõendit, et selline Uraani kaasalane kunagi eksisteeris ning põhjustas Uraani pöörlemise orbiiditasandiga peaaegu risti.

Uraan on meie Päikesesüsteemi planeet, mida ümbritseb  vaevu märgatav rõngasstruktuur. Selle hiidplaneedi atmosfäär koosneb põhiliselt  vesinikust ja heeliumist. Uraanil on 27 kaaslast. Viis suuremat kaaslast on Titania (läbimõõt 1578 kilomeetrit), Oberon (1523 kilomeetrit), Umbriel (1169 kilomeetrit), Ariel (1158 kilomeetrit) ja Miranda (472 kilomeetrit).

Uraani mass on 14,5 Maa massi ning keskmine pinnatemperatuur  miinus 205 kraadi.

Uraan asub Päikesest 2871 miljoni kilomeetri kaugusel. Uraani avastas 1781. aastal saksa-briti teadlane William Herschel.