Paleontolooge üllatasid «metssea» ja «pannkoogi» krokodillid

Paleontoloogid Paul Sereno (vasakul) ja Hans Larsson krokodillide fossiile välja kaevamas Foto: Reuters / Scanpix

Umbes 100 miljonit aastat tagasi elasid Aafrikas krokodillid, kes sõid hiidsisalikke.

Paleontoloogid avastasid viie eelajaloolise krokodilliliigi fossiilid, kirjutab Live Science.

Need krokodillid elasid Aafrika soodes, järvedes ja jõgedes ning toitusid väiksemat liiki hiidsisalikest, kaladest, muudest veeloomadest ja taimedest.

Tänapäeva krokodillide varajased esivanemad suutsid liikuda samavõrra hästi nii vees kui ka kuival maal.

Krokodillide fossiilid avastas maailma üks tuntumaid fossiilikütte, USA Chicago ülikooli teadlane Paul Sereno.

Sereno avastas 2001. aastal ka hiiglasliku, kaheksa tonni kaalunud «suprekrokodilli» jäänused.

Nüüd avastatud jäänustel torkasid eriti silma eriliselt teravad kihvad ja hambad.

Üks liikidest sai nimeks Kaprosuchus saharicus, hüüdnimega Boar Croc  (metssiga-krokodill), kuna tal olid tänapäeva metssigade kihvu meenutavad kaarjad hambad ning tugev luuplaatidega kaetud nina.Tema toiduks olid eelkõige hiidsisalikud.

Teise avastatud liigi pea oli nii lame, et teadlased hakkasid teda hüüdma Pancake Croc (Pannkoogi krokodill). Uus liik sai teaduslikuks nimeks Laganosuchus thaumastos.

Need 120 sentimeetri pikkused loomad võisid tunde liikumatult lebada. Neil oli suu lahti ja nad ootasid, millal mõni saakloom nende lähedusse satub.

Lisaks oli leidude hulgas veel kolme liigi jäänuseid. Rat Crock ehk ametliku nimega Araripesuchus rattoides  (Rott krokodill) toitus eelkõige taimedest ja putukatest, mida ta maapinnast oma teravat kihvadega koukis. Kuid ta ei öelnud ära ka väikestest hiidsisalikest.

Kuid Duck Crocil ehk  Anatosuchus minor oli tänapäeva partide nokka meenutav ninaosa, ta toitus madalas vees leiduvatest kaladest ja molluskitest.

Araripesuchus wegeneri ehk Dog Croci (Koer krokodill) nina meenutas aga koera nina, ta eelistas samuti taimi ja kalasid. Uurijate sõnul lubavad jäänused oletada, et ta oli hea ujuja ja kiire jooksja.

Kanada McGilli ülikooli paleontoloog Hans Larssoni sõnul olid nad üllatunud, et nad avastasid ühest paigast nii palju erinevaid liike.

«Tundub, et neil kõigil olid oma eripärased toitumisharjumused ja käitumine. Neile kõigile jätkus ühes ökosüsteemis ruumi,» selgitas teadlane.

Tänapäeva krokodillid tekkisid umbes 80 miljonit aastat tagasi, nad ei surnud välja ka 65 miljonit aastat tagasi toimunud katastroofi tõttu, mis hävitas hiidsisalikud.

Väga kuumas kliimas on krokodillid võimelised oma energiat kokku hoidma, jäädes liikumatuks. Nii saavad nad üsna pikka aega olla ilma vee ja söögita.

Soolases vees elavad krokodillid on võimelised olema üle ühe tunni vee all, ilma et nad vajaks õhku.

Teadlased on tõestanud, et krokodill valab pisaraid. Nende silmades tekib pisaravedelik, kui nad liiga kaua veest väljas on.