Inimsööjahõimul tekkinud mutatsioon kaitseb prioonhaiguste eest

Inimsööjahõimul tekkinud mutatsioon kaitseb ajuhaiguste eest Foto: AFP / Scanpix

Paapua Uus-Guineas elava inimsööjahõimu liikmete geenimutatsioon kaitseb neid nakkuslike neurodegeneratiivsete haiguste ehk prioonhaiguste eest.

Uurijate sõnul on immuunsus tekkinud väga kiiresti, vaid paarikümne aasta jooksul, kirjutab Helsingin Sanomat.

Prioonid (tuleneb inglise keelest  protein infectious particles) on viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad. Prioonhaigustest on tuntuim Creutzfeldt-Jackobi tõbi.

Teadlased uurisid Fore hõimu, kelle hulgas diagnoositi prioonhaigused levivat. Kuruks nimetatud haigus levis edasi matuserituaalidega, kus inimesed sõid surnu liha.

Sellesse haigusesse surid eelkõige naised ja lapsed, sest mehed sõid ainult surnu kehaosa kude, samas kui naistele ja lastele anti aju, kus prioonid pesitsesid.

Uurijad avastasid nüüd, et nimetatud hõimu liikmetel tekkis millalgi 1990. aastatel  geenimutatsioon G127V.  See mutatsioon kaitseb neid kuru haiguse eest.

Teadlaste arvates on geenimuutus epideemia tsentriks olnud Purosa oru alade elanikest kaheksal protsendil.

Kuru epideemia algas 20. sajandi alguses, kuid kadus 1950. aastatel, kui kannibalism keelati. Pärast seda tekkis geneetiline muutus. Uurijate sõnul on selle puhul tegemist ühe kõige kiiremini tekkinud evolutsioonilise muutusega.

Kuru haigust uurisid London University College teadlased. Vaatluse all oli 3000 Paapua Uus-Guinea elanikku, kellest pooled olid pärit kuru haiguse aladelt, pooled mitte.

709 katsealust oli osalenud matuserituaalides ning söönud inimliha. Uuriti ka 152 kuru haigusesse surnut.

Märgati, et osad geenimuutused võivad prioonhaiguste eest kaitsta, osad aga muudavad neile haigustele vastuvõtlikuks.

Uuringud näitasid, et kõige paremat kaitset annab valiini-metioniini mutatsioon, kus on kaks erinevat aminohapet.