Teadlaste kinnitusel ei ole südamehaigused tänapäeva nähtus, vaid neid põdesid ka vanad egiptlased.
Ka vanu egiptlasi vaevasid südamehaigused
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
18. november 2009, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA ja Egiptuse arheoloogide meeskond uuris Kairo muuseumis asuvat 22 muumiat, kirjutab BBC.
Kõik muumiad pärinesid Vana-Egiptuse kõrgkihist ning nende toidulaud oli rikkalik. Uuritud elasid millalgi ajavahemikus 1981 eKr. kuni 344 pKr.
Need inimesed palsameeriti pärast surma, kuna nad olid kas vaarao lähikondlased või siis preestrid.
Teadlased kasutasid muumiate uurimiseks röntgenit.
22 muumiast 16 oli süda pärast palsameerimist kehasse jäetud. Üheksal muumial avastati ateroskleroosist tingitud arterite kõvastumist.
Ateroskleroosi puhul tekivad arterite seintele naastud, mis ahendavad arterit ning takistavad verevoolu. Neid tekib nii pärgarteris, ajuarteris kui ka alajäsemetesse verd viivates suurtes arterites.
45 eluaastast vanemana surnud kaheksast isikust seitsmel avastati arterite kõvastumine. Nooremalt surnutel oli igast kaheksast ainult kahel see probleem. Mees- ja naismuumiate südamehaigustes erinevusi ei olnud.
Uurijad lisasid, et kuigi iidsed egiptlased ei suitsetanud tubakat, ei söönud kiirtoitu ning neil ei olnud istuv eluviis, ei olnud nad siiski kütid-korilased.
Vana-Egiptuse põllumajandus oli arenenud ning kõrgema sotsiaalse kihi toidulaual oli pidevalt liha.
«Me ei tea kindlat põhjust, miks vanadel egiptlastel ateroskleroos tekkis, kuid teame, et seda võisid põdeda ja selle tagajärjel surra üsna paljud,» selgitas California ülikooli arheoloog Gregory Thomas.
Ta lisas, et haigust käivitavateks teguriteks võis olla geneetiline eelsoodumus ning elukeskkond.
«Peaksime südamehaiguste riskifaktoreid vaatama laiemalt, mitte ainult tänapäeva kontekstis,» nentis uurija.