Teadlaste sõnul toitub ookeanipõhjas elav krabiliik vees olevatest puidutükkidest ja hukkunud laevade puitosadest.
Ookeanipõhja krabi toitub puujäänustest
liigi krabidel on maos erilised bakterid, mis aitavad puitu seedida, kirjutab BBC.
«Seda liiki krabid elavad ainult vetesügavuses, kuid samas toituvad maal kasvavast. Esialgu oli raske seda uskuda,» selgitas Belgia Liége ´i ülikooli doktorant Caroline Hoyoux.
Hoyoux ja ta prantsuse kolleegid avastasid krabi kummalise toitumisharjumuse kui uurisid meres olnud puitehitistel leiduvaid organisme.
Lisaks ussidele, vähkidele, koorikloomadele ja kahepoolmelise kojaga limuskitele avastati ka krabid.
Nende krabide suuosa ja seedeorganite uurimine näitas, et nad toituvad peaaegu täielikult puidust.
«See oli üllatus, kuna tavaliselt söövad krabid molluskeid ja kalasid. Munidopsis andamanica on aga taimejäänuste, eelkõige puidu sööja,» selgitas Hoyoux.
Nimetatud krabiliik avastati 19. sajandil, kuid uurima hakati teda alles 20. sajandi 70. aastatel.
Hoyoux uuris meres oleval puidul leiduvaid loomi oma doktoritöö jaoks, mis on osa rahvusvahelisest DiWOOD projektist.
«Merepõhjas leidub eelkõige väikseid puidujäänuseid, mis on vette kukkunud ja siis põhja vajunud. Kuid seal on ka lehti, kookospähkleid ja adru,» selgitas uurija.
Hoyoux ja ta kolleegid tegid katse, milles panid vette aukudega puitkastid. Augud olid nii suured, et veeloomad pääsesid kasti sisse ja said koloonia tekitada, kuid samas nii väikesed, et kasvades nad sealt enam välja ei pääsenud.
Pärast aasta aega meres olemist toodi kastid pinnale ja loomad korjati kokku.
Teadlased avastasid mitmeid liike, nende seas ka Munidopsis ja Munida krabisid.
Merepõhja krabi hammustas puitkastist väikeseid osi, kasutades selleks teravaid ja tugevaid hambaid.
Krabi maos leidvad bakterid ja seened toodavad ensüüme, mis aitavad puidus leiduvat tselluloosi seedida.
«Taimsed jäänused mängivad merepõhja loomade toitumises tähtsat ja märkimisväärset rolli,» selgitas Hoyoux.