/nginx/o/2009/11/11/265056t1hc49e.jpg)
Pikkade kosmosereiside jaoks mõeldud päikesepurjega sondi püütakse uuesti kosmosesse saata.
Päikesepurjega sond võib saada uue võimaluse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjatundjate arvates võib LightSail-1 sondi abil teha palju pikemaid reise kui praeguste uurimisrakettide abil, kirjutab STT.
Päikesepurjega varustatud uurimisalus ei pea väga pikkadeks reisideks kütust kaasa võtma. Vähemalt teoorias on võimalik see alus väga suurtel kiirustel liikuma panna. Pikkadel uurimislendudel mängib kiirus tähtsat rolli.
Sond saab oma energia Päikesest pärit elektromagnetkiirguse osakestest, footonitest, mis põrkavad vastu alumiiniumist purje.
Lisaks kosmoseuurimisele saab neid sonde kasutada ka ilmavaatluseks, aidates mõõta Päikese magnettorme. Magnettormid häirivad satelliitide ja elektrivõrkude tööd.
Eelmine katse saata kosmosesse päikesepurjel töötav sond lõppes 2005. aastal kosmose asemel Barentsi meres. Vene allveelaevalt välja saadetud Kosmos-1 sondi kanderakett purunes 83 sekundit pärast starti.
Uus sond ehitati eelmisest väiksem ja kergem. See loodetakse saata Maa orbiidile 800 kilomeetri kõrgusele.
LightSail-1 tahetakse teele saata juba järgmise aasta alguses, seda muidugi juhul kui selleks ajaks saadakse valmis sobiv kanderakett ning leitakse koht, kust startida.
Projekti taga on Californias tegutsev The Planetary Society, mis on uurinud võimalikke stardipaiku nii USAs kui ka Venemaal.