Vihmaperioodid aitasid kiviaja inimesi Sahara kõrbe läbida?

Vihmaperioodid aitasid kiviaja inimesi Sahara kõrbe läbida? Foto: Reuters / Scanpix

Teadlaste arvates võisid Sahara kõrbe kunagised vihmaperioodid soodustada varajaste inimeste Aafrikast väljarännet.

Hiljutine uuring näitas, et tänapäeva Sahara kõrbe aladel kasvasid vähemalt kahel perioodil ajavahemikul  45 000 - 120 000 aastat tagasi veest sõltuvad puud ja põõsad, kirjutab New Scientist.

Need viitavad sellele, et ala pidi olema viljakas ning veerikas.

«Kliimamuutus, mis tekitas kõrbealal vihmaperioode, aitas samas inimesi Aafrikast väljarändel,» selgitasid uurijad.

Pikka aega arvati, et Sahara kõrb oli Aafrikast välja rändamise takistuseks ning selle tõttu oli käibel üsna palju teooriaid, kuidas varajased inimesed Ida-Aafrikast Euroopasse jõudsid.

Hollandi mereinstituudi uurija Isla Castañeda ja ta kolleegid uurisid Sahara kõrbealalt pärit liiva, mis viimase 192 000 aastaga on jõudnud Lääne-Aafrika rannikuvetes merepõhja. Süsinikisotoopuuring näitas, et seal leidus erinevatest ajastutest pärit taimede mikroskoopilisi osi.

Uuritud liivas leidus veest sõltuvate taimede üliväikseid osi 40 protsendi ulatuses. Eriti palju oli neid liivas, mis pärines 110 000 – 120 000 ja 45 000 – 50 000 aasta vanuses liivas. 

Teadlased tegid järelduse, et neil perioodidel pidi Sahara kõrbes üsna tihti vihma sadama.

«See võis olla põhjus, miks Sahara tagustelt aladelt pärit kiviaegne Homo sapiens sai põhjapoole liikuda. Esimesed väljapool Aafrikat leitud inimjäänused on 93 000 aasta vanused ja need avastati Iisraelist.

Geneetilised uuringud ja arheoloogilised leiud näitavad, et inimesed ei liikunud Aafrikast suurte massidena välja enne kui 50 000 aasta eest. Siis oli Saharas teine niiske periood.

Varasemal ajal on Aafrikast väljarännet selgitatud sellega, et tänapäeva Liibüa aladel olid jõed, mis aitasid varajasi inimesi nende teekonnal ida- ja põhja suunas. Oletatakse, et need jõed hiljem kuivasid ja mattusid liiva alla.