«Meie ülesanne on teha nüüd senini 5-sentimeetristest testrakkudest suured ühikrakud, millest hakatakse kokku panema 10x10 või 20x20 patareid, kütuseelementide ühikrakkudest koosnevat kogumit, mis ongi kogu selle kütuseelemendi tehnoloogia süda,» rääkis tahkeoksiidsete kütuseelementide uurimisgrupi juht Enn Lust.
Rahvusvaheliselt on see tunnisatud uudseks, kuid seda pole veel kinnitatud, sest vaidlus käib, kui detailselt peab kirjeldama ühikraku tootmist.
«Neid rakke hakatakse kasutama tõenäoliselt jäälõhkujatel elektrienergia allikatena,» ütles Lust.
Lusti nägemuses muutuvad kütuseelemendid sama igapäevaseks kui praegu liitiumioonpatareid või muud elektrokeemilised vooluallikad, kuid hetkel veel liiga kallid kütuseelemendid võiksid uurijate hinnangul olla ka kodutarbijatele kättesaadavad umbes viie või kümne aasta pärast.