/nginx/o/2009/11/05/261457t1h6151.jpg)
Suurbritannias reastati kümme leiutist ja avastust, mis muutsid maailma.
Röntgenikiired tunnistati tähtsaimaks avastuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik pidas tänapäeva tähtsaimaks avastuseks röntgenikiiri, kirjutab BBC.
Kandidaatide seas oli asju nii teaduse, tehnoloogia kui ka meditsiini vallast.
Esimesed kolm kohta vallutas meditsiin. Röntgenikiirtele järgnes penitsilliini ja DNA kaksikheeliksi avastamine.
«Röntgen andis võimaluse vaadelda inimese siseorganeid ilma ta keha lahti lõikamata. See oli meditsiinis võimas läbimurre,» selgitasid hääletanud.
Neljandal kohal on Apollo 11 Kuu kapsel, viies V2 raketimootor, kuues füüsik Robert Stephensoni aurumasin.
Neile järgnesid Pilot ACE arvuti, aurumootor, T Ford ja telegraaf.
Londoni loodusmuuseumi poolt korraldatud küsitlus oli osa selle muuseumi 100. juubeli programmist.
«Inimvaimule on omane tahta teada kuidas asjad töötavad. Röntgen valiti esimeseks, kuna see muutis meditsiini,» selgitas muuseumi esindaja.
Röntgenikiired ehk X-kiired avastas Saksa füüsik Wilhelm Röntgen 1895. aastal. Röntgeni tehtud katse näitas, et X-kiired suudavad levida läbi läbipaistmatute materjalide, seejuures need kiired ei peegeldu ega murdu.
Maailma vanimaks röntgenifotoks on Röntgeni abikaasa käest 1895. aasta detsembris tehtud pilt.