Nazca tsivilisatsioon aitas enda hävingule kaasa?

Kuulsad Nazca geoglüüfid Foto: AFP / Scanpix

Teadlaste sõnul kaevasid Lõuna-Ameerika Nazca tsivilisatsiooni liikmed endale ise augu ja otsustasid saatuse, kui võtsid maha oma viimase kaitsevalli – metsa.

Arheoloogide arvates suri Nazca kultuur lõpuks välja kliimamuutusest tekkinud järjestike üleujutuste tagajärjel, kirjutab timesonline.co.uk.

Peruu aladel Ica ja Rio Grande jõgede orgudes eksisteerinud kultuuri õitseaeg oli 200 – 500 pKr. Tänapäeval tuntakse seda kultuuri eelkõige müstiliste maapinnajooniste, Nazca joonte järgi.

Need geoglüüfid kujutavad mitmesuguseid objekte ja loomi, kaasa arvatud ahve, laamasid, haisid ja linde. Arvatakse, et neil joonistel oli religioosne ja astronoomiline tähendus.

Kuid šveitslase Erich von Dänikeni arvates viitavad Nazca jooned hoopis kosmiliste võõraste külaskäikudele.

Väljakaevamised näitasid, et Nazca kultuur hääbus ja kadus üsna kiiresti millalgi ajavahemikul 500 – 600 pKr.

«Nazca tsivilisatsiooni asupaikades on näha mitmeid märke elukorralduse muutusest. Inimjäänuste uurimine näitas, et eluiga langes ning laste suremus kasvas. Tundub, et juhtus midagi kohutavat. Maha jäeti ka tähtsaim tseremoniaalpaik Cahuachi,» selgitas Cambridge´i ülikooli arheoloog David Beresford-Jones.

Uurijate arvates võis Nazca tsivilisatsioonile saada saatuslikuks äärmuslik El Niño`st põhjustatud kliimamuutus.  Kliimamuutusega kaasnes lõunapoolkeral temperatuuri tõus ja pikaajalised vihmasajud.

El Niño ilmastikunähtuse puhul Vaikse ookeani idaosa pinnakiht soojeneb. Sellega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul.

Beresford-Jones võrdles tänapäeva kõige raskemat, 1998. aasta El Niño`t ja Nazca kultuuri väljasuremisperioodil Peruus aset leidnud kliimamuutust.  

1998. aastal ujutasid El Niño`st tingitud tugevad vihmasajud tänapäeva Ica linna üle. Arvutisimulatsioon näitas, et iidsel El Niño tagajärjed olid Ica orus, kus asus üks Nazca kultuuri peamistest asualadest, veelgi katastroofilisemad.

Ica oru madalamas osas, mis praegu on kõrb, kasvasid kunagi hästi vastupidavad huarango puud. Nad võivad elada kuni 1000 aastaseks.

Need puud olid Nazca tsivilisatsiooni ühed alustalad, olles nii ehitus- kui ka küttematerjaliks.

Teadlaste sõnul hoidsid huarango metsad ökoloogilist tasakaalu ning takistasid erosiooni.  

Iidsete puujäänuste uurimine näitas, et enne suuri üleujutusi oli enamik  puid maha raiutud, metsa asemel laiusid maisi- ja puuviljapõllud.

Metsa langetamine aga võttis ära ka kaitsva barjääri, mis Nazca kultuuri oleks El Niño`st tingitu eest kaitsnud.

«Selle katastroofilise sündmuse käivitajaks oli inimühiskond, võttes maha neid selle eest kaitsvad puud. Loomulikult mängis rolli ka mõningane kliimamuutus, kuid Nazca inimesed on ikkagi osaliselt oma väljasuremises süüdi,» nentis arheoloog.

Metsa peaaegu jäägitu maharaiumise süüks saab panna ka Lihavõttesaare kultuuri ning Kagu-USAs kunagi eksisteerinud Anasazi kultuuri hääbumist.