Riigikogus on täna esimesel lugemisel Eesti Teaduste Akadeemiat puudutavad seadusemuudatused, mis täpsustavad akadeemia liikmeskonna koosseisu, muudavad akadeemikutasu määramise korraldust ning akadeemia asutuste asutamise korraldust, samuti muutub uue korra järgi akadeemia isikkoosseis nooremaks.
Praegu kehtiva seaduse kohaselt on akadeemikute piirarvuks 60, kuna akadeemiku staatus on eluaegne, on see piirarv hakanud takistama nooremate aktiivsete teadlaste vastuvõttu akadeemiasse, vahendas haridusministeeriumi pressiesindaja.
Praegu on akadeemia liikmete keskmine vanus 73 aastat ning üle 45 protsendi akadeemia liikmetest on vähemalt 75-aastased.
«Muudatus näeb ette, et akadeemikute arvu ülempiir kehtib kuni 75-aastastele akadeemikutele. Vanusepiiri ületanud jäävad loomulikult akadeemikuteks, kuid nende kõrvale tekib uus täitmist vajav koht. Ettepanek on tulnud teaduste akadeemialt endalt ja rõhutab selle praeguse presidendi Richard Villemsi suunda akadeemia koosseisu noorendamisele ja tema kõlajõu suurendamisele ühiskonnas,» kommenteeris seadusemuudatusi haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
Seadus annab akadeemikutasu kehtestamise aluste ning korra määramise akadeemia nõukogu pädevusse, suurendades nõnda akadeemia iseseisvust. Akadeemikutasu maksab akadeemia, ent selle maksmist toetatakse riigieelarvest haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest.
Edaspidi võib akadeemia üldkogu otsusega luua asutusi, millel on oma eelarve ja pangaarve ning mille funktsioonid ja tegutsemise alused kehtestatakse asutuse põhimääruses. Senikehtivas seaduses saab akadeemia teha sellekohase ettepaneku riigikogule, praktikas on taoline otsustusprotsess aga akadeemia enesekorraldusõigust ebaproportsionaalselt piirav, seetõttu antakse otsustusõigus üle akadeemia üldkogule.
Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seadus jõustub 1. jaanuaril 2010.