/nginx/o/2009/10/26/256837t1h0797.jpg)
Siiani arvati, et Aleksander Suur oli Egiptuse Vahemere äärsel alal Aleksandria piirkonnas esimene, kes seal inimasustuse rajas.
Aleksander Suur ei olnud Aleksandrias esimene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase aja arheoloogilised uurimised näitasid, et seal piirkonnas oli inimasustus tekkinud palju varem, kirjutab LiveScience.
Niiluse jõe deltas asuv Aleksandria linn rajati Makedoonia kuninga Aleksander Suure poolt 331. aastal eKr.
Aleksandria oli antiikajal kuulus nii oma majaka kui ka raamatukogu tõttu.
Hiljuti tehtud väljakaevamine tõi pinnasekihist esile luu- ja potikilde, mis on Aleksander Suure ajastust märgatavalt vanemad.
Arheoloogide sõnul tähendavad need leiud, et Aleksander Suur rajas linna paika, mis oli juba asustatud.
USA geoloogiaameti teadlased eesotsas Christopher Bernhardtiga uurisid Aleksandria ladestusi. Nende kinnitusel leidub seal isegi 8000 aasta vanust kultuurikihti.
Bernhardt ja ta kolleegid leidsid pinnasekihist taime ja õietolmujäänuseid, mis viitavad taimekasvatusele. Ka analüüsiti sealt leitud söejäänuseid, mis võisid pärineda varase tsivilisatsiooni lõketest.
«On kindlad andmed, et piirkonnas oli inimasustus ning seal tegeldi põllumajandusega. Sellele viitavad ka teraviljataimede fossiilsed jäänused,» selgitasid teadlased.
Aleksandria ala varajase inimasustuse kohta leiab viite ka Homerose «Odüsseias», kus mainitakse seilamist Niiluse deltas ja seal lähedal asuvale saarele. Arvtakse, et seal sisaldub vihje varase sadamakoha kohta.
Pole teada, kas need varajased elanikud Niiluse deltas olid egiptlased, kreeklased või hoopis kolmanda kultuuri esindajad. Ka pole teada kui suur nende asula oli.
Aleksander Suur (356 – 323 eKr.) oli Makedoonia kuningas 336 – 323 eKr. Kuningas Philippos II poeg ja Aristotelese õpilane. Võitis 334 eKr. Granikose ja 333 eKr. Issose lahingus pärslasi. Alistas Väike-Aasia, Süüria ja Egiptuse. Edasiste sõjakäikude ajal allutas Pärsia suurriigi alad ning kuulutas end Ahhemeniidide järglaseks ning Aasia valitsejaks. Rajatud hiigelriik lagunes pärast tema surma.