Teadlaste sõnul tegid nad kindlaks, et hästi säilinud fossiil Ida ei ole inimeste ja ahvide ühise esivanema sugulane.
Teadlased: fossiil Ida ei ole inimevolutsiooni puuduv lüli
Paleontoloog Erik Seifferti sõnul oli nimetatud esikloom suguluses poolahviliste leemurite, mitte ahvide, inimahvide ja inimestega, kirjutab BBC.
Teadlastemeeskond võrdles nimetatud fossiili ühe teise fossiiliga ja märkas nende kahe vahel sarnasusi.
Afradapis longicristatus elas 37 miljonit aastat tagasi Põhja-Aafrikas. Uurijate kinnitusel oli see liik Idaga suguluses.
Ida liigi teaduslik nimetus on Darwinius masillae ja see liik elas 47 miljonit aastat tagasi.
«Afradapis ja Darwinius olid kõrgemate primaatide, kaasa arvatud inimese, kauged kõrvalharud,» selgitas Seiffert.
Ta jätkas, et Ida sugulus kõrgemate primaatidega nagu ahvid, inimahvid ja inimesed, on väikese kildkonna teooria.
Teadlased uurisid 120 väljasurnud ja praegu elava primaadi kohta kogutud informatsiooni.
«Avastasime, et Darwinius ja uus kirjeldatud liik Afradapis ei ole meie varajaste esivanematega seotud. Uuring lubab Ida inimevolutsiooni uurimisest nüüd kõrvale jätta,» nentisid uurijad.
Norra loodusloomuuseumi teadur Jorn Hurum oli üks neist teadlastest, kes kirjeldas Ida fossiili väljaandes «Plos One».
«Välja käidu on väga huvitav ja aitab Ida ümber algatada laiaulatusliku teadusliku diskussiooni. Selle teooria kohaselt on Ida väljasurnud kõrvalliik, mis ei ole seotud inimahvidega,» nentis norralane.
Ta lisas, et tema uurimus näitas, et Idal on siiski mõningad jooned, mis seovad teda kõrgemate ahvidega.
Seifferti ja ta kolleegide arvates on Ida fossiil heaks näiteks primaatide mitmeharulisest evolutsioonist.
Fossiil Ida avastati 1983. aastal Saksamaalt Frankfurdi lähistelt kivimurrust. Kuni 2006. aastani oli Ida erakollektsioonis, siis aga müüdi Oslo ülikoolile.