/nginx/o/2009/10/19/252761t1h4987.jpg)
Kreeta saarel asuv maa-alune koobastik võib olla see, mille põhjalt tekkis antiik-Kreeka labürindilegend.
Labyrinthose koopad on labürindilegendi aluseks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Legendi järgi elas labürindis Minotaurus – pool härg, pool inimene, kirjutab Daily Mail.
Kui siiani peeti Minotauruse elukohaks Knossoses asuvat keerulist paleed, siis nüüd arvatakse, et selleks võivad olla hoopis Gortyni lähistel asuvad koopad.
Sajand tagasi leitud Knossos oli legendaarse kuningas Minose elupaik. Legendi kohaselt lasi ta rajada labürindi, kus elas ta naise ja härja järglane, hübriid Minotaurus.
Jõukas Briti arheoloog Arthur Evans kaevas Knossoses 1900 – 1935 ja oli kindel, et on avastanud müütilise labürindipaiga.
Kuid tänapäeva arheoloogid on arvamusel, et legendiga sobib rohkem kokku Knossosest 32 kilomeetri kaugusel asuvad Labyrinthos koopad.
Pärast Knossose avastamist ja väljakaevamist loobuti müütilise labürindi otsingutest. Neid koopaid kasutati Teise maailmasõja ajal laskemoonalaona.
«Labyrinthose koopad on müstilised ja salapärased, seal on lihtne ära eksida. Evansi arvamusse, et müütiline labürint oli Knossose palee, tuleb suhtuda skeptiliselt,» selgitas Oxfordi ülikooli geograaf Nicolas Howarth.
Ta lisas, et Evans käis välja romantilise idee, et Minotaurus elas Knossose palee keerukas ruumidevõrgustikus ning kuna see meeldis inimestele, siis see juurdus.
«Arheoloogilisi fakte silmas pidades ei ole siiani tegelikult suudetud tõendada, kas muistne labürint oli olemas ja mille põhjalt see legend tekkis. Selget vastust ei pruugi me mitte kunagi saada,» on Howarthi seisukoht.
Eelajaloolise labürindi asupaigale kandideerib ka Kreeka mandril asuv Skotino, kus samuti on keerukas koobastik.