Hubble´i kosmoseteleskoop tegi uusi pilte meie Päikesesüsteemi ühest suurimast asteroidist 2 Pallasest.
2 Pallas asteroid annab aimu planeetide sünnist
Ligi 600 kilomeetri laiune asteroid on näide kosmoseobjektist, millest oleks võinud saada planeet, kuid ta ei arenenud kunagi selleks, kirjutab BBC.
Hubble´i abil saadud informatsioon võimaldas heita pilgu selle asteroidi pinnale, kaasa arvatud ka sellel olevale suurele kraatrile.
Teadlased loodavad, et sealne informatsioon annab neile varasemast parema pildi, millised olid planeedid oma varases arengujärgus.
«Pallas on üks ebatavaline osa meie Päikesesüsteemis, näidates kuidas see tekkida võis,» selgitas USA California ülikooli astronoom Britney Schmidt.
Pallas asub asteroididevöös Marsi ja Jupiteri vahel ning Päikesest 400 miljoni kilomeetri kaugusel.
Selle asteroididevöö suuruselt kolmanda objekti avastas 1802. aastal Heinrich Wilhelm Olbers.
Temast on massiivsemad ainult Ceres ja Vesta. Nüüdseks on Ceres arvatud kääbusplaneetide hulka.
Teooria kohaselt tekivad planeedid kosmilisest gaasist ja aineosakestest, mida nimetatakse planetesimaalideks. Nende kokkupõrke tagajärjel tekivad protoplaneedid, mille sisemuses on rasked elemendid ning väliskiht on gaasist.
Kuid väga vähesed neist muutuvad nii suureks ja nii kuumaks, et neist lõplikult planeedid kujuneksid.
Pallase puhul see muundumisprotsess algas, kuid selle ebakorrapärane kuju näitab, et see ei jõudnud lõpuni.
Hubble´i fotodelt on näha, et Pallase pinnal on mineraale ning kui see asteroid oleks tekkinud asteroididevöö varajases faasis, siis võiks sealt leida ka suurel hulgal jääd.
Teadlased avastasid Pallase lõunapoolkeral ka suure kraatri, mille läbimõõt on umbes 240 kilomeetrit. See võis tekkida mingi objektiga kokkupõrke tagajärjel.
NASA saatis asteroididevööd uurima Dawni nime kandva sondi, mille eesmärgiks on külastada Cerest ja Vestat, kuid kahjuks mitte Pallast.
Pallase tiirlemisperiood on 4,61 aastat, pöörlemisperiood seitse tundi ja 49 minutit ning mass 3.18×1020 kilogrammi.