/nginx/o/2009/10/09/247621t1h8b3c.jpg)
DNA analüüs aitas jõuda 19. ja 20. sajandil Briti kuningliku perekonna vereneeduse müsteeriumi jälile.
DNA abil jõuti kuningliku vereneeduse jälile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Massachusettsi ülikooli teadlaste sõnul oli kuninganna Victoria järglastel verehüübimatuse tõve hemofiilia B vorm, kirjutab BBC.
Uurijad analüüsisid Vene Romanovite tsaariperekonna liikmete, sealhulgas ka kuninganna Victoria lapselapse, kroonprints Aleksei skeletijäänustest võetud DNAd.
Teadlastel oli juba varem teada, et kuningliku suguvõsa meesliikmed põdesid mingit tüüpi hemofiiliat. Kuid kuninganna vene järglased aitasid teha kindlaks, millise hemofiiliavormiga tegemist oli.
Mutatsioon avastati X-kromosoomi geenist, mis määrab faktori IX ehk vere hüübimist põhjustava aine tootmise organismis. See geneetiline mutatsioon põhjustabki hemofiilia B tekkimist.
X-kromosoomiga seotud verehüübimatuse tõbi antakse edasi naisliini pidi, kuid see ilmneb ainult meessoost järeltulijatel. Põhjus selles, et meestel on ainult üks X-kromosoom ja seal olev mutatsioon väljendub haigusena.
Naised on ainult selle haiguse kandjad ning on vähetõenäoline, et nende teises X-kromosoomis sama mutatsioon esineks.
Uurimist juhtinud Jevgeni Rogaevi sõnul oli see viimane peatükk Venemaa viimase tsaariperekonna säilmete tuvastamises.
«Oleme minevikust pärit meditsiinimüsteeriumi lahendanud,» võttis Rogaev asja kokku.