/nginx/o/2009/10/09/247486t1hc370.jpg)
Briti ja Jaapani teadlased said esmakordselt andmeid selle kohta, et albatrossid leiavad toitu mõõkvaalade juurest.
Albatrosside toiduhankimise saladus lahendati
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andmed saadi albatrosside külge kinnitatud väikeste kaamerate abil, kirjutab Helsingin Sanomat.
Teadlased tegid kindlaks, et need kaks liiki on sümbioosis.
Albatrossid toituvad kaugel ulgumerel ja võivad toitu otsides mitmeid päevi ringi lennata, mille tõttu nende toitumisharjumusi on üsna vähe uuritud.
Varasemate uuringutega on kindlaks tehtud, mida nad söövad, kuid siiani ei teatud, kuidas nad toidu leiavad.
Albatrosside toitumisharjumuste saladuse lahendamiseks kinnitasid teadlased lindude külge umbes huulepulga suurused väikesed kaamerad. Kaamerad tegid fotosid kui albatrossid ulgumerel olid. Kui linnud pesasse tagasi tulid, kaamerad eemaldati.
Teadlaste sõnul kestsid albatrosside toiduotsimise retked poolest päevast kuni viie päevani.
Uurijad said albatrossikaamerate abil üle 28 000 foto. Need näitavad, et albatrossid järgnevad mõõkvaalade parvedele ja söövad vaalade poolt pinnavette ehmatatud kalu ning vaalade saagi jäänuseid.
Albatrosside ja mõõkvaalade sümbiootilise suhte märgiks on ka see, kuidas albatrossid leiavad jõesilmusid. Juba pikka aega teatakse, et jõesilmud kuuluvad albatrosside menüüsse, kuid ei teatud, kuidas nad neid püüavad.
Kaamerate abil saadi vastus, et albatrossid leiavad neid parasiitseid röövkalu mõõkvaalade kehadelt. Jõesilm haagib ennast vaala külge ning imeb tema kudesid ja verd.
Jõesilm on siirdekala, kes siirdub kudemiseks merest jõgedesse. Elutseb Euroopas kõigis suuremates jõgedes ja nendega piirnevates meredes.
Fotot vaata siit.