Nad panid aluse mõistmisele, kuidas elu kui protsess üldse käib ning tekib, selgitas Tartu Ülikooli (TÜ) molekulaarbioloogia professor Jaanus Remme tänavuste Nobeli keemiapreemia pälvinud teadlaste töö kaalu.
Keemianobelistid lahendasid elu tekke ühe põhiküsimuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nobeli komitee määras kümne miljoni Rootsi krooni suuruse keemiapreemia kolmele teadlasele: Inglismaal Cambridge’is töötavale Venkatraman Ramakrishnanile, USA Yale’i ülikoolis tegutsevale Thomas A. Steitzile ning Ada E. Yonathile, kes töötab Iisraelis Weizmanni instituudis, kirjutas TÜ tehnoloogiaportaal
.
Nad kolmekesi näitasid üheksa aastat tagasi, kuidas ribosoomid atomaarsel tasandil funktsioneerivad.
«Ribosoom on nagu väike masin, mis sünteesib DNA-järjestuse alusel valke,» ütles Remme. «Valgud on molekulid, mis viivad elu reaktsioone läbi.»
TÜ antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson näitlikustas: DNA on kui projekt ning valgud on masinad või majad, mis selle projekti järgi on ehitatud.
Remme sõnul on sel Nobeli preemial suur fundamentaalne aspekt: ribosoomid on kõigis elus rakkudes ning pea kõigil elusorganismidel on ribosoomid üsna ühesugused. «Seega on ribosoomid oluline võti sellele, kuidas elu kui nähtus on üldse tekkinud,» ütles ta.
Kuid preemiakomisjon on esile tõstnud veel teisegi tahu - antibiootikumid ravivad haigusi, blokeerides haigusi põhjustavate bakterite ribosoomide funktsioneerimise. Ilma ribosoomideta bakterid ellu ei jää.
Värskete nobelistide loodud kolmemõõtmelised ribosoomimudelid aitasid mõista, kuidas antibiootikumid ribosoomile seonduvad. Tuntumad ribosoomile seonduvad antibiootikumid on erütromütsiin, klaritromütsiin gentamütsiin ja tetratsükliin.