USA Rutgersi ülikooli teadlaste sõnul eksisteeris elu sadu miljoneid aastaid maailmameres, enne kui see maismaal tekkis.
Elu sai maailmameres alguse 200 miljonit aastat enne kui maismaal
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
14. september 2009, 13:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bakterid eksisteerisid vees 200 miljonit aastat enne, kui tekkis hapnik ja atmosfäär, kirjutab Daily Mail.
Enne maismaal elu arenguks sobivat atmosfääri ümbritses Maad mürgine sudu, mis koosnes metaanist, ammoniaagist ja teistest mürgistest gaasidest.
Samasugune keskkond on praegu Saturni kaaslasel Titaanil. Tänapäeval tuntud elusorganismid ei oleks varajasel Maal ellu jäänud.
Teadlastel aitasid maismaal elu tekke saladusi avastada endised merepõhjad, mis on säilinud Lõuna-Aafrika kaljudes. Nende vanust hinnatakse 2 – 3 miljardile aastale.
Teadlased avastasid neist märke lämmastiku tsüklite kohta, mis ei oleks saanud aset leida ilma hapnikuta.
Teadlased Linda Godfrey ja Paul Falkowski jõudsid järeldusele, et esimesed hapnikku tootvad organismid võisid vees tekkida umbes 2,5 miljardit aastat tagasi.
Kuid hapnikku sisaldav atmosfäär ei tekkinud kohe pärast seda, vaid märgatavalt hiljem.
«Lämmastiku molekulid on üsna inertsed ning nende eluiga võib olla miljardeid aastaid. Kuid hapnik seevastu on väga aktiivne ning toodab end pidevalt läbi fotosünteesi,» selgitasid uurijad.
Teadlaste arvates on väga ebatõenäoline, et Maal esimese kahe miljardi aasta jooksul hapnikku leidus.
«Kuid organismid hakkasid hiljem suures koguses hapnikku tootma. Selle protsessi tekkimise täpset aega ning ka atmosfääri teket on väga raske kindlaks teha, anda saab vaid umbkaudse aja,» lisasid uurijad.
Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest - lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu - mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga.