/nginx/o/2009/09/08/232514t1h7fc0.jpg)
Teadlaste sõnul peaks kaaluma arbuusidest biokütuse tootmist.
Tulevikukütus saadakse arbuusidest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul jäetakse igal aastal viiendik arbuusisaagist põllule, kuna see ei vasta standarditele, kirjutab LiveScience.
Uurijad tõid näite, et ainuüksi USAs jäeti 2007. aastal põldudele 360 000 tonni arbuuse.
Uurijate sõnul saab arbuusides leiduvast suhkrust toota etanooli. Arbuuside kaalust poole moodustab mahl ja selles mahlas on umbes kümme protsenti kääritamiseks sobivat suhkrut.
Teadlaste arvates saab ühest tonnist arbuusidest toota 26 liitrit etanooli.
Keemik Wayne Fish selgitas, et arbuuse saab kasvatada nii 20 – 30 aakri suurustel kui ka kuni 1000 aakri suurustel põldudel.
«Ainult arbuusidest saadavast biokütusest võib väheseks jääda. Põllumajanduses tekib palju ülejääke, mida samuti kütuse tootmise eesmärgil kasutada saaks. Näiteks on Mehhikos mõeldud rahvusjoogi tequila valmistamisel kasutatavate agaavi kaktuste ülejääkide peale. Ka agaavis leidub palju suhkrut,» nentis keemik.
Fish jätkas, et arbuusidest kütuse tootmise saab rajada endale iga farmer ka ise.
Sellest tootmisest saadava etanooli abil hoiaks farmerid kütusele minevaid kulutusi kokku. Kes aga ei soovi seda biokütust enda tarbeks toota, võivad selle ära müüa.
«Oleme juba arbuusidega katsetanud. Kuid protsess vajab veel täiustamist, et võimalikult lühikese ajaga saada maksimaalne kogus biokütust. Meil on kahtlejatele näidised ja tõendusmaterjal olemas,» selgitas keemik.
Lisaks kütuse tootmisele saab arbuusi kasutada ka ravimite tootmises. Arbuusis on tugevatoimelist antioksüdanti lükopeeni, mis annab arbuusi viljalihale ta roosakas-punase värvuse. Arbuusis on ka L-tsitrulliini, mis muudab ammoniaagi kahjutuks ning aitab parandada vereringet.