Astronoomid avastasid teada oleva universumi äärealalt kõige kaugema musta augu, mis on üks miljard korda suurem kui meie Päike.
Astronoomid said jälile kõige kaugemale mustale augule
See asub meie Linnutee suuruses galaktikas ja on Maast 12,8 miljardi valgusaasta kaugusel, kirjutab Daily Mail.
Enamik teadlasi on siiani veendunud, et 13,7 miljardit aastat tagasi toimus Suur Pauk ja universum hakkas tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
«See on üllatus, et selline suur galaktika oli olemas, kui universum oli ainult 1/16 oma praegusest vanusest ning selles on massiivne must auk, mis on üks miljard korda suurem Päikesest. Galaktika ja must auk tekkisid varajases universumis väga kiiresti,» sõnasid teadlased.
Astronoomid loodavad piltide abil selgitada, kuidas galaktikad ja mustad augud koos arenesid.
Musti auke ei ole võimalik tegelikult näha, kuna gravitatsioon on seal nii suur, et isegi valgus ei pääse välja.
Kuid musta augu muudab nähtavaks valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine, mis tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnas.
Kuna must auk on pöörlev objekt, siis on musta augu pöörlemine võimeline mateeriat emiteerima. Sealt lähtuvad ümbritsevasse ruumi teineteisele vastassuundades võimsad kiirgusvood. Kuum aine eritab tugevat ultarviolett ja nähtavat valgust.
Selle suure musta augu uurimiseks kasutasid teadlased Hawaii Mauna Kea observatooriumi võimsat Subaru teleskoopi, millel oli lisatud eriseadmed nagu CCD (Charge Coupled Device) ehk laengsidestusseadis.
Need on sensorid, mida kasutatakse digitaalsetes foto-, ja videokaamerates valgustundlike elementidena.
Jaapani rahvusliku observatooriumi teadlane Satoshi Miyazaki sõnas, et tänu CCDile saadigi erakordsed pildid.
Uurimisprojekti liige Yosuke Utsumi selgitas, et leid aitab heita valgust galaktika ja musta augu koos tekkele universumi algusaegadel.
Kui astronoomid on väikeste mustade aukude tekke saladuse lahendanud, siis suured mustad augud on jäänud müsteeriumiks.
Väiksemad mustad augud tekivad, kui piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele.
Pilti vaata siit.