Teadlaste sõnul on piim esimene niinimetatud supertoiduaine, kuna see aitas varajastel inimestel karmi ja külma põhjamaise kliimaga toime tulla.
Teadlased: piim aitas varajastel inimestel karmis kliimas ellu jääda
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. august 2009, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul hakati Lõuna-Euroopas karja pidama umbes 7500 aastat tagasi, kirjutab Sciencedaily.com.
«Piima joomine muutis varajaste inimeste organismi tugevamaks. See aitas neil põhja poole liikuda ja sealses palju karmimas kliimas ellu jääda,» selgitasid teadlased.
Tuhandeid aastaid tagasi oli Põhja-Euroopa külm paik, mida katsid tihedad metsad. Kui sinna asunutel oleks viljasaak hävinud, oleks nad võinud välja surra.
Uurijate arvates oli piim üks komponentidest, mis aitas inimestel põhjapoolkera alad vallutada.
«Piim oli maailma esimene niinimetatud supertoiduaine, kuna selle abil mindi uusi alasid vallutama,» selgitas uurija Mark Thomas.
Thomas ja ta meeskond kasutasid uuringus varajaste eurooplaste geneetilisi muutusi, mille tõttu tekkis neil laktoositaluvus.
Enne karjakasvatusega tegelema hakkamist oli varajaste inimeste organism selline, mis piimavalke omaks ei pruukinud võtta.
Tänase päevani on piima talumatuse geen säilinud ja maailma rahvastikust umbes 65 protsenti esi saa tavalist piima juua.
«Varajaste ümberasujate elutingimused olid üsna karmid. Nende vähene saak hävines tihti ning nad pidid leidma ressursse, et mitte surnuks nälgida,» selgitas Thomas.
Ta lisas, et karjapidamine tähendas seda, et neil oli toitu piima näol.
«Esimestele piimajoojatele võis piim mitmeid probleeme tekitada, nad võisid selle välja oksendada ning neil oli kõhulahtisus. Kuid hiljem tekkis neil piima suhtes tolerantsus ning piimast sai üks põhitoiduaine,» lisas teadlane.