Tumedat energiat ei pruugi olemas olla?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Tumedat energiat ei eksisteeri?
Tumedat energiat ei eksisteeri? Foto: Wikipedia.org

Teadlaste sõnul ei pruugi müstilist substantsi tumedat energiat, mis arvatakse moodustavat universumist kolm neljandikku, tegelikult eksisteerida.

Universumiuurijad lõid tumeda energia mõiste, kui märkasid, et universum ei käitu nii nagu Albert Einsteini relatiivsusteooria seda kirjeldab, kirjutab Sciencedaily.com.

Einsteini teooria kohaselt oli universumi paisumine pärast Suurt Pauku aeglasem, kui see tegelikult oli. See anomaalia aga pööras kogu teooria pea peale.  Selle probleemi lahenduseks pakuti välja tumeda energia mõiste.

Kuid nüüd teatasid California ülikooli ja Michigani ülikooli matemaatikud, et nende uute arvutuste kohaselt ei ole universumi eksisteerimiseks see vastuoluline substants vajalik.

Matemaatikute sõnul võib nende avastus panna astronoome universumile uue pilguga vaatama.

Kosmoloogia standardmudeli kohaselt sai universum alguse Suurest Paugust 13, 7 miljardit aastat tagasi.

Teadlaste arvates koosneb universum 4,4 protsendist barüonainest, 22  protsendist tumedast ainest ja 73  protsendist tumedast energiast.

Viimasel ajal on astronoomid aga märganud, et universum paisub järjest kiiremini. Nähtavat ja nähtamatut ainet on kokku umbes 27 protsenti, ülejäänud 73 protsenti on see tabamatu tume energia. Paisumist on siiani püütud seletada tumeda energia abil.

Kuid uus teooria, et tumedat ainet ei pruugi eksisteerida, on sama vastuoluline kui selle eksisteerimisteooria.

Põhjus selles, et universumit käsitletakse vaatepunktist, kus meie Galaktika on võetud keskpunktiks.

«Alates sellest ajast, kui tumeda energia mõiste välja mõeldi, on seda seletada või ümber lükata püütud. See on siiani suur lahendamata müsteerium. Siinne katse püüdis selle olemasolu ümber lükata. Kas see tõele vastab, näitab aeg,» nentis astrofüüsik Malcolm Fairbairn.

Tagasi üles