Enamik inimestest magab ööpäevas umbes kaheksa tundi, kuid leidub ka neid, kes vähem und vajavad.
Miks mõned inimesed vähem und vajavad?
USA California ülikooli teadlased uurisid ema ja tütart, kes suure osa oma eluajast on maganud ainult kuus tundi, kirjutab LiveScience.
44-aastase naise ja ta 69-aastase ema unetsüklite uurimine näitas, et nad magavad mitu tundi tavapärasest vähem.
Nad mõlemad lähevad magama umbes kell 22.00 ja tõusevad hommikuti kell 4.00 või 4.30.
Hoolimata lühikesest uneajast ei ole nad väsinud ja on terve päeva aktiivsed. Näiteks reisib 69-aastane naine oma töö tõttu tihti ning käib 3 - 4 korda nädalas tantsimas.
Uneuurija Ying-Hui Fu ja ta kolleegide uuring näitas, et neil mõlemal naisel on geenis DEC2 mutatsioon, mis põhjustab väiksemat unevajadust.
Uurijate arvates kontrollib und vähemalt kaks asja. Ööpäevane rütm, mis paneb paika, millal magada ja millal üleval olla. Teine rütm reguleerib aga silmad kinni oleku pikkust.
Teadlased ei tea, kui paljudel inimestel selline geneetiline mutatsioon olla võib, kuid arvatakse, et see on üsna haruldane.
Fu ja ta kolleegid tegid katse ka hiirtega, millest esimesel grupil oli selle geeni kaks mutatsiooni, teisel grupil aga üks mutatsioon.
Võrreldes tavaliste hiirtega magasid ühe mutatsiooniga geeniga hiired 1,2 tundi vähem, kuid kahe mutatsiooniga isegi 2,5 tundi vähem. Ka tulid geneetilise mutatsiooniga hiired unevaegusega paremini toime.
Teadlased kavatsevad uneuuringut jätkata ja teha kindlaks, millised geenid võivad veel uneaja pikkust määrata.