Inimeste eellased liikusid neljal jäsemel?

Inimeste eellased liikusid neljal jäsemel? Fotol šimpans Foto: Reuters / Scanpix

Hiljuti tehtud uuring näitas, et pärast puu otsast alla tulemist ei pruukinud inimeste varajased eellased kohe kahel jalal kõndima hakata, vaid võisid edasi liikuda neljal jäsemel.

Teadlased esitasid küsimuse, mis eelnes kahel jalal käimisele ehk bipedalismile ja uurisid selle tarbeks erinevate primaadiliikide kämblaluid, kirjuta LiveScience.

Kuna inimese lähimad sugulased, Aafrika inimahvid, liiguvad nii esimesi kui tagumisi jäsemeid kasutades, siis võisid seda kunagi teha ka inimeste varajased eellased.

Antropoloog Tracy Kivell võrdles inimesele geneetiliselt kõige lähemal olevate primaatide šimpanside ja bonobode ehk kääbusšimpanside kämblaluid gorillade kämblaluudega.

Uurimine näitas, et kämblaid kasutasid edasi liikumiseks 96 protsenti šimpansidest ja 76 protsenti bonobodest, kuid ainult kuus protsenti gorilladest.

Šimpanside luuehitus on selline, et nende kämblad on painduvad, samas kui gorillade omad on üsna jäigad.

Šimpansid liiguvad maad mööda käpuli, toetudes täiele tallale ja kõverdatud sõrmede keskmiste lülide pealispinnale. See asend luba neil kiiresti joosta.

Teadlaste arvates võisid kämmalde kasutamist nõudvad liikumisviisid tekkida just puu otsas elanud primaatide juures.

«Kämblaluude painduvus viitab, et šimpansid veetsid üsna palju aega puudel. Seal liikumisel tuli tihti haarata. Sama ei täheldatud gorillade juures,» nentisid uurijad.

Kivelli ja ta kolleegide arvates elasid inimeste varajased eellased puudel, kuid kui nad maapinnale tulid, ei hakanud nad kohe püsti käima, vaid läbisid vahepealse etapi, milleks oli neljal jäsemel liikumine. Esijäsemete puhul ei pandud maha peopesa, vaid rusikas käe pealispind.

Uurijate sõnul ei ole sellest vaheetapist, mis oli umbes seitse miljonit aastat tagasi, fossiilset tõendusmaterjali säilinud.