/nginx/o/2009/08/06/217669t1h70ca.jpg)
Prantsuse teadlaste sõnul on Marsi pinnase metaanivoolud siiani müsteerium.
Marsi metaanimüsteerium jätkub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased kasutasid Punase Planeedi uurimiseks kliimamudelit, mis koostati Maalt tehtud avastuste põhjal, kirjutab BBC.
Mudel näitas, et metaan jaotub Marsi atmosfääris ebaühtlaselt ning metaani tase on erinevatel aastaaegadel erinev.
Siiani ei ole suudetud kindalaks teha, kas Marsi metaan on bioloogilise või geoloogilise tekkega.
Universite Pierre et Marie Curie teadlane Francois Forget sõnas, et Marsi atmosfääri keemiline koostis on ikka veel mõistatus.
«Meil valmis seniste andmete põhjalt mudel, mis näitas metaani kiiret teket ja hävimist. Marsil toimub midagi, mille tõttu metaan nii ebastabiilne on. Me ei ole selle jälile veel jõudnud,» selgitas teadlane.
Prantsuse teadlased kasutasid metaaniuuringus USA teadlaste poolt infrapuna spektroskoopia abil saadud andmeid Marsi kohta. Andmed saadi kolmelt Maal olevalt ülisuurelt teleskoobilt, mis jälgivad Marsi pinda 90 protsendi ulatuses.
Marsi metaani jälile jõuti 2003. aastal.
NASA astrobioloogiakeskuse teadlane Michael Mumma lisas, et bioloogilist päritolu ei saa välistada, kuid senistele andmetele toetudes võib see ikkagi geoloogiline olla.
Teadlaste sõnul võib tegemist olla protsessiga, kus kivimite teatud mineraalid nagu näiteks oliviin ja pürokseen reageerivad veega ning selle tagajärjel tekib metaan.
Lefevre`is sõnul tähendab selle teooria tõeks osutumine seda, et Marsi pind ei ole orgaaniliste ainete tekkele sobiv. Kuid samas ei välista see võimalust, et elu või kunagise elu märgid on pinna all olemas.
NASA-l on plaanis 2011. aastal saata punasele planeedile 2,3 miljardit dollarit maksev, tuumajõul töötav kulgur Mars Science Laboratory, mis kannab nime Curiosity.
Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast kaks korda vähem soojust.
Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, leidub ka lämmastikku, argooni, hapnikku ja veeauru.
Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht, mille all leidub ka jääd.