/nginx/o/2009/08/03/215967t1h4cd6.jpg)
Jaapani ja Hollandi teadlastel õnnestus inimese närvisüsteemist saada esimest korda kõrge resolutsiooniga pildid.
Teadlased said esimesed ülidetailsed pildid närvisüsteemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus skaneerimistehnoloogia võimaldab saada detailseid pilte perifeerse närvisüsteemi, kaasa arvatud ka üliväikeste, kahemillimeetrise läbimõõduga närvide kohta, kirjutab Sciencedaily.com.
Siiani närvide uurimiseks kasutatavat ultraheliuuringut takistab skelett, jättes pildile musti laike.
Magnetresonantsil põhineva uue tehnoloogia abil on võimalik saada närvisüsteemist selge ülevaade.
Teadlaste sõnul aitab uus närvide kaardistamise süsteem paremini leida närvisüsteemi haigusi, näiteks neuralgiat.
Teadlased avastasid, et veemolekulid käituvad närvirakkudes teisiti kui teistes keharakkudes.
Magnetresonants saadab välja elektromagnetlaineid, mis reageerivad ainult veemolekulidele.
Teadlased katsetasid uut tehnikat 23-aastasel ja 73-aastasel meessoost vabatahtlikul. Esimene neist oli terve, teine aga kannatas närvisüsteemikahjustusest tingitud kätenõrkuse ja minestamishoogude all.
Kahele mehele tehti viis minutit kestnud kogu keha skaneering, mille jooksul said nad tavapäraselt hingata. Teiste sarnaste uurimistehnikate puhul tuleb patsientidel hinge kinni hoida.
Inimese närvisüsteemi saab jagada kaheks osaks, nende osade funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimunud. Need on kesknärvisüsteem, mis koosneb pea- ja seljaajust, ning perifeerne närvisüsteem, mis koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi – ganglionitest.
Fotot vaata siit.