Saada vihje

Uuring: neandertallaste arvukus ei ulatunud miljonini

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kunstniku nägemus neandertallastest
Kunstniku nägemus neandertallastest Foto: AP / Scanpix

Euraasia esiajaloolised inimesed neandertallased elasid pika aja jooksul Euroopas ja Aasias enne tänapäevainimest.

Neandertallaste jäänuste geneetiline uurimine paljastas, et nende populatsiooni suurus võis olla umbes 300 000 või oli neid veel vähem, kirjutab Helsingin Sanomat.

«Neandertallaste arvukus ei ulatunud mitte kunagi miljonini,» selgitas Saksamaa Max Plancki instituudis töötav evolutsioonigeneetik Adrian Briggs.

Arheoloogiliste leidude järgi teatakse, et need esiajaloolised  inimesed ei elanud suurte kogukondadena, vaid väikeste gruppidena.

Teadlased uurivad rahvastiku suuruse kindlaksmääramiseks mitokondrite ehk rakkude energiatootjate ehitust ja mutatsioone.

Briggs uuris kuue erineva neandertallase jäänuseid, mis leiti Hispaaniast, Horvaatiast, Saksamaalt ja Venemaalt. Neist võetud geneetilised proovid ei näidanud mitokondrilises DNAs väga suuri erinevusi.

See tähendab seda, et neandertallased ei olnud geneetiliselt nii erinevad, kui tänapäevainimesed.

«Kuna geneetiline erinevus on väike, siis saab järeldada, et ka populatsioon oli väike. Suurtes populatsioonides on geneetilisi mutatsioone ja erinevusi rohkem,» nentis Briggs.

Briggsi sõnul võisid nad geneetilise materjali saada neandertallastelt, kes olid juba välja suremas.

Kuid varem tehtud geneetilised analüüsid toetavad Briggsi väidet, et nende kogukondade suurus ulatus vaid sadade tuhandeteni.

Neandertallased (Homo neanderthalensis) olid Euraasia esiajaloolised inimesed, kes elasid 400 000 – 25 000 aastat tagasi.  Elasid peamiselt koobastes, valmistasid tööriistu, sealhulgas jahivahendeid, kasutasid tuld, jahtisid loomi ja matsid surnuid.  Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal ja olid karmi eluga kohastunud.  Niinimetatud klassikaline neandertallane  elas 70 000 – 35 000 aastat tagasi, oli lühike ja jässakas.

Neandertallaste geneetika uuring valmib Max Plancki instituudis sellel sügisel. Tööd juhib saksa geneetik Svante Pääbo.

Tagasi üles