/nginx/o/2009/07/09/204680t1h0a2d.jpg)
USA Texases ülikooli teadlaste sõnul võib Vaikses ookeanis asuval Lihavõtteseaare mullas leiduv looduslik rapamütsiin aidata vananemist pidurdada ja sellega eluiga pikendada.
Lihavõttesaare rapamütsiin aitab eluiga pikendada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rapamütsiini saanud hiirte, kelle vanus inimeas vastas 60 eluaastale, eluiga pikenes 38 protsendi võrra, edastab BBC.
«Rapamütsiin võib olla see aine, mis aitab vananemist raku tasemel aeglustada. Hiirtega tehtud katses nende eluiga pikenes,» lisasid uurijad.
Skeptikute hinnangul võib selline loomulikku vananemisesse sekkumine immuunsüsteemi nõrgendada.
Esimest korda leiti Lihavõttesaare mullast rapamütsiini 1970. aastatel.
Seda ainet kasutatakse organi siirdamise patsientide puhul äratõukereaktsiooni ennetamiseks ning seda on katsetatud ka vähiravis.
«Olen vananemist aeglustavaid aineid testinud 35 aastat ja rapamütsiiniga tehtud katse on senistest kõige edukam olnud. Ma ei lootnud, et suudan midagi sellist näha veel oma eluajal,» sõnas teadlane Arlan Richardson.
Professor Randy Strong lisas, et rapamütsiin on esimene kindel näide selle kohta, et vananemist on võimalik aeglustada.
Väidetavalt toimib rapamütsiin söögiisu vähendajana. Vähem söömine aga aitab tervist korras hoida ja vananemist edasi lükata.
Rapamütsiin mõjutab rakuproteiine, mis kannavad nime mTOR. Need proteiinid mängivad raku ainevahetuses tähtsat rolli ning samas mõjutavad ka organismi vastupanu stressile.
Uurijate sõnul arvasid nad alguses, et nende katsealused hiired on liiga vanad, et aine neile üldse mingit mõju avaldaks. Nende üllatus oli suur, kui nad märkasid, et hiirte organismi vananemine aeglustus.
«Rapamütsiin või sellega sarnase toimega muu aine aitab kauem tervist säilitada, vähendades sellega märgatavalt ravikulusid,» selgitas professor Strong.
Samas on osa teadlasi leiu suhtes ettevaatlikud, kuna ei teata veel kõiki võimalikke kõrvalmõjusid.
«Seda on katsetatud ainult hiirte peal. Laborihiired on väliste infektsioonide eest kaitstud, inimesed mitte. Oletatavalt võib see aine inimestele mingil määral teistmoodi mõjuda, näiteks pärssides immuunsüsteemi,» selgitasid skeptikud.