Suurbritannias tehtud uuring näitas, et mammutid elasid Briti saartel veel 14 000 aastat tagasi.
Mammutid elasid Briti saartel veel 14 000 aastat tagasi
Teadlane Adrian Lister uuris süsinikmeetodil 1986. aastal Shropshire`ist Condoverist leitud mammutiluid, kirjutab BBC.
Listeri sõnul näitas uuring, et need suured loomad säilisid seniarvatust kauem.
Mammutid hakkasid välja surema siis, kui metsad hakkasid rohumaadele, mis olid mammutite põhielukohad, peale tungima.
«Kliimamuutus mõjutas nende elukohta ja toitumist. Eluümbruse ja toidu muutumine sai neile saatuslikuks,» selgitas Lister.
Seni kehtiva teooria kohaselt kadusid mammutid Loode-Euroopast 21 000 – 19 000 aastat tagasi, kui kliima märgatavalt karmimaks muutus ja uus jääaeg peale tungis.
Briti teadlaste tehtud uus uuring paljastas nüüd, et Lõuna-Inglismaal elasid need loomad veel 14 000 aastat tagasi.
«Süsinikmeetodi uurimise puhul mängib suurt rolli see, kas on olnud kokkupuudet erinevate väliste ainetega. Tuleb olla kindel, et fossiilist võetud proov on täiesti puhas,» selgitas Lister.
Ta jätkas, et Oxfordi ülikoolis töötati välja näidiste puhastamistehnoloogia, mis kannab nime ultrafiltratsioon. Seda kasutati ka mammutifossiilide uurimiseks.
Teadlaste sõnul tabas viimasel jääajal mammutitega sama saatus ka suuri jõehobusid, piisoneid ja hirvi.
Samal ajal, kui mitmed loomaliigid välja surid, hakkas inimpopulatsioon kasvama ja üha laiemalt levima.
Kuigi Shropshire`i leiukohast inimjäänuseid ei leitud, ei saa siiski varajaste inimeste kohalolu välistada.
Listeri sõnul hävitasid inimesed viimased mammutid Siberis.
«Kuid inimesed ei teadnud, et just nende tegevus sai mammutitele saatuslikuks,» lisas teadlane.
Mammutid ilmusid pleistotseenis 4,8 miljonit aastat tagasi.