Merebiolooge pikka aega vaevanud küsimus, kas kaheksajalgadel, kalmaaridel ja muudel peajalgsetel on hea kuulmine, sai nüüd vastuse.
Kaheksajalgadel ja kalmaaridel on hea kuulmine
Taiwani teadlaste sõnul näitas nende uuring, et peajalgsed kuulevad helisid üsna hästi, kirjutab BBC.
«See, et nad kuulevad hästi tõstatas küsimuse, kas need intelligentsed veeloomad kasutavad seda oskust ka saagi püüdmisel, teineteisega suhtlemisel või vaenlaste asukoha kindlaksmääramisel,» sõnasid merebioloogid.
20. sajandil tehtud katsed näitasid, et kaheksajalad on võimelised mõningaid helisid kuulma.
Segadust tekitas see, et peajalgsetel puuduvad kaladele omane ujupõis, mille abil kalad helisid võivad kuulda.
Taiwani teadlaste nüüdne uurimine aga näitas, et kaheksajalgadel ja kalmaaridel on olemas organ, mille abil nad kuulevad. Peajalgsetel aitab helisid kuulda epidermaalne moodustis statotsüst.
Taiwani teadlased tegid kuulmiskatse kaheksajalaliigi Octopus vulgaris`e ja kalmaariliigi Sepioteuthis lessoniana`ga.
Tulemused näitasid, et kaheksajalad kuulevad 400 ja 1000 hertsi ning kalmaarid 400 ja 1500 hertsi sagedusega helisid.
«See näitab, et kalmaaridel on pisut parem kuulmine kui kaheksajalgadel. Huvitav on see, et mõlemad liigid kuulevad kõige paremini 600-hertsiseid helisid,» selgitasid teadlased.
Teadlased mõõtsid oma katses nende aju elektrilist aktiivsust, pannes elektroodid kehale.
Uurijate sõnul saab uuringut laiendada ja edasi arendada.
«Järgmisena tuleb küsida, milliseid helisid nad kuulevad ja kas nad kasutavad neid. Võib- olla aitavad erinevad helid neil saagiks langemist ennetada, võib-olla suhtlevad nad heli vahendusel omavahel,» selgitasid merebioloogid.
Teadlaste sõnul kajastab mereloomade kuulmine nende elukeskkonda ja selles kohastumist – kaheksajalad elavad sügavas vees, kalmaarid aga rohkem pinna lähedal.