/nginx/o/2009/05/28/185287t1hccf2.jpg)
Jaapani teadlased manipuleerisid marmosett ahvide geene selliselt, et mutatsiooni tõttu nende jalad ultraviolettvalguses helendavad.
Transgeeniliste marmosettide jalad helendavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks geenimanipulatsiooniga ahvidest andis selle omaduse edasi ka oma järglasele, kirjutab AP.
Teadlaste sõnul on see esimene kord, mil järglane saab manipuleeritud geeni.
«See on suur samm edasi, võimaldades aretada loomi, kelle abil saab mitmeid inimhaigusi uurida,» laususid teadlased.
Teadlased lisasid, et need ahvid on transgeenilised.
«Varasemal ajal on katsetatud transgeeniliste hiirte ja veel mitmete väikeloomadega, kuid mitte ahvidega. Ahvid on selle tõttu kasulikud, et nad on inimestele geneetiliselt sarnased,»selgitasid teadlased.
Teadlased plaanivad transgeenilisi marmosette kasutada Parkinsoni ja Lou Gehrigi haiguste uurimiseks.
«Olen kindel, et see muteerunud geen kandub ka edaspidi järglastele,» sõnas USA Emor ülikooli meditsiinikolledži uurija Anthony Chan.
Uurijate sõnul kasutasid nad geeni, mis paneb koed ultraviolettvalguses helendama. Teadlased panid geeni viirusesse ja siis süstisid selle geeniga viiruse marmosettide embrüosse.
Neist embrüotest arenes ja sündis viis tervet marmosetti. Kõik marmosetid olid pärinud manipuleeritud geeni.
Hiljem kasutati ühe selle marmoseti spermat, kunstlikus viljastamise katses. Siis sündis isane järeltulija, kes oli samuti helendavate jalgade geeni pärinud.
«Transgeenilise marmoseti sünd on tähtis sündmus,» sõnas Pittsburghi meditsiinikõrgkooli esindaja Gerald Schatten.
Trangeenilisi marmosette saab kasutada, uurimaks mitmesuguseid haigusi, immunoloogiat, neuroloogilisi haigusi, kuid ka geneetilisi haigusi nagu lihasdüstroofiat.
Kuid marmosettide geneetika on liiga erinev, et nende ahvide abil saaks uurida selliseid haigusi nagu AIDS ja tuberkuloos. Nende haiguste raviks tuleb kasutada inimesega rohkem geneetiliselt sarnaseid ahve.
Marmosetid (Callithrix) on Brasiilia vihmametsade küünisahvlased. Tegutsevad puude võrades, kust nad peaaegu mitte kunagi maapinnale ei lasku. Marmosette on 7 liiki.