Astronaudid märkasid Baikali järve jääl kummalisi ringe

Baikali järv Foto: Reuters / Scanpix

Rahvusvahelises kosmosejaamas missioonil olevad astronaudid avastasid selle aasta aprillis Venemaa Baikali järve jäält kummalised ringid.

Teadlaste sõnul võib tegemist olla mingi loodusnähtuse, mitte maaväliste jõudude tegevuse tagajärjel tekkinuga, kirjutab wired.com.

Samas aga tunnistati, et siiani välja pakutud teooriad ei ole kinnitust leidnud.

Neljakilomeetrise läbimõõduga ringid tekkisid kevadise jäälagunemise ajal ja olid nähtavad 5. – 27. aprillini.

«Ringide tumedad piirjooned võivad olla soojema vee tõttu õhenenud jää. Järve madalamates osades on jää purunemine ja kuhjumine hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel kevadeti tavaline nähtus. Üks ringidest asub just madalama, soojema veega osa jääl,» selgitasid uurijad.

Kuid Baikali järve sügavamas ja palju külmema veega osas, oli täpselt samasugune ring. Teadlasi kummastas see, et sarnased ringid tekkisid nii erinevatesse paikadesse.

Teadlaste kinnitusel on kummalisi ringe nähtud kahel varasemal korral - 1985 ja 1994.

Baikali järv pakub teadlastele siiani peamurdmist.

Baikali järv  on järv Venemaal Ida-Siberi lõunaosas. Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km.

Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest ,üle nelja viiendiku Venemaa omas). Baikali vesi on väga selge.

Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart; neist suurim on Olhon. Idaosas asuvad suuremad lahed (Barguzini, Tšivõrkui ja Provali laht) ja poolsaared (Svjatoi Noss).

Järve suubub 1123 jõge ja oja, millest suurimad on Selenge, Ülem-Angara ja Barguzin. Välja voolab Angara, mis suubub Jenisseisse ning on mitmes kohas üles paisutatud.

Hoolimata suurest sügavusest on Baikali vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis asuvad neljasaja meetri sügavusel.

Fotosid vaata siit.