/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/11/03/89718t1he049.jpg)
USA teadlased teatasid suurest läbimurdest tüviraku-uuringutes ning kirjeldasid, kuidas nad muutsid esimest korda inimese naharakud embrüonaalseteks tüvirakkudeks.
USA teadlased teatasid läbimurdest tüviraku-uuringutes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oregoni tervise ja teaduse ülikooli teadlased kirjeldasid meetodit kolmapäeval ajakirjas Cell ning see ei tähenda tõenäoliselt inimkloonide võimalikkust, ütles Oregoni riikliku primaatide uurimiskeskuse vanemteadur Shoukhrat Mitalipov.
Kuid see on oluline samm, sest see ei nõua enam embrüote kasutamist selliste tüvirakkude loomiseks, mida võib muuta ükskõik milliseks keharakuks.
Tehnika tähendab seda, et isiku DNA siirdatakse munarakku, millelt on võetud geneetiline materjal – variatsioon meetodist, mida tuntakse keharakkude tuuma siirdamisena. «Selle tehnika abil saadud tüvirakkude põhjalik uurimine tuvastas, et need suudavad muutuda – täpselt nagu tavalised embrüonaalsed tüvirakud – mitmeks erinevaks rakutüübiks, kaasa arvatud närvirakud, maksarakud ja südamerakud,» selgitas Mitalipov.
«Kuigi ohutu ja tõhusa tüvirakuravi arendamiseks on vaja veel palju tööd teha, usume me, et see on märkimisväärne samm selle suunas, et töötada välja rakud, mida võib kasutada regeneratiivses meditsiinis,» ütles ta.
Alates esimese kloonitud looma, lammas Dolly sünnist 1996. aastal on teadlased klooninud umbes 20 liiki, kaasa arvatud kitsed ja küülikud, kuid mitte pärdiklasi ega primaate, kelle bioloogia ja paljunemine on keerukamad.