Kokku 20 aasta jooksul arendasid eestlased kosmoseprogrammi jaoks kolm põlvkonda atmosfääri seire seadmeid, mille tipp oli väikest kahurit meenutav aparaat, mis suriseb praegu Tartu ülikooli ajaloo muuseumis.
Kokku lendas eestlaste aparatuur kuuel nõukogude orbitaaljaamal, millest suurim - Mir - tiirles orbiidil 2001. aastani, pardal seesama «kahur». Ehkki see tundub tänapäeval antiikne, kasvas sellest, millega tegelemist 1960. aastatel Tõraveres alustati, orbitaalse kaugseire ja jälgimise tööstus, millest üks osa teenib teaduslikke huve, teine luure eesmärke.
Buranile valmistati mittesüttiv vildist aluskate
Kõige üllatavam näide eestlaste panusest tuleb aga tuntud tootmiskoondisest Mistra. Seal valmistatud vildisarnase materjali tulekindla versiooniga kaeti Nõukogude Liidu lagunemiseelne suursaavutus, kosmoselennuk Buran, mis pidi olema vastus ameeriklaste kosmosesüstikule.
«Nende süstikute laskumisel kuumeneb välispind väga kõrge temperatuurini, 1000 või 2000 kraadini ning seepärast on nad väljast kaetud keraamiliste plaatidega. Aga plaadid tuleb omakorda liimida alusele, mis ei tohi olla väga jäik, sest seal soojuspaisumise mõjul muidu jäigast aluspinnast nad eemalduksid ja selleks materjaliks ongi vilditaoline, aga mittepõlev materjal, mida Buranile tehti Vändra tootmiskoondises Mistra,» selgitas Veismann.
Analoogset vaipa leidub tänini sadades Eesti kodudes. Burani ainsaks jäänud lennul 1988. aastal lendas kosmosesse aga eriline mistra, milles kasutati räniühenditest kiudu. «Nüüd on teada ka, et ta pidas ennast hästi üleval, et ka ameeriklased loendavad laskumisel ärakukkunud plaatide arvu, Burani lennul oli see midagi kuus või seitse. See on väga, see on väga hea näitaja,» rääkis Veismann.
Samas liikus legend, et on eestlasest astronaut – Jack Lausma. See oli siiski eksitus ja ükski eestlane pole seni kosmoses käinud.
See pole kindlasti lõplik ülevaade eestlaste panusest ja mida meil Nõukogude Liidu perioodil nn kinnistes asutustes tehti. Neid, kellel on aga veel andmeid eestlaste panusest Nõukogude Liidu perioodi kosmosevaldkonnas, kutsuvad kosmose-koduloouurijad võtma ühendust «Pealtnägija» kodulehel olevatel kontaktidel.