/nginx/o/2008/10/22/85579t1h3948.jpg)
Paljud peavad säästmist, kaasa arvatud energiasäästu või maavarade säästlikku kasutamist kaasaegset tarbimisühiskonda ähvardavate hädade lahenduseks.
Kas säästmine peatab globaalse soojenemise?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel kontseptsioonil on jumet siis, kui säästetakse piiratud koguses, kuid taastuvaid loodusvarasid. Heaks näiteks on maailmamere kalavarud. Ülepüügi korral jääb kalu iga aastaga vähemaks, mistõttu on hädavajalik, et kehtiksid püügikvoodid, millest ka kinni peetakse, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
.
Sageli aga peetakse säästmist võluvitsaks ka seal, kus see tegelikult ei ole põhjendatud. Siia hulka kuulub näiteks maavarade säästlik kasutamine. Maavarade kogus on piiratud ning kui nad ka otsa ei saa, siis head ja kergesti ligipääsetavad maardlad ammenduvad mingi aja jooksul ikkagi ning tulemuseks on ressursside oluline kallinemine.
Kas säästmine oleks lahendus? Vaevalt küll. See oleks valuline protsess ja pärsiks tugevalt arengut ning maailm ei tuleks selle algatusega nagunii kaasa. Pealegi ei aita see kuigi palju, sest säästmise korral lükkame kriisi mõned aastad edasi, kuid taastumatud loodusvarad ammenduvad ükskord sellegipoolest.
Sarnane on olukord ka energiasäästuga. Ühest küljest on küll tore, et võetakse kasutusele säästupirne ja ehitatakse paremini sooja pidavaid maju, sest see aitab eelkõige raha kokku hoida.
Samas ei maksa hellitada lootust, et need lahendused aitaksid kogu maailma või isegi arenenud riikide elektritarbimist vähendada. See kasvab hirmuäratavas tempos ning lahenduseks pole antud juhul mitte säästmine, vaid uute tehnoloogiate kasutuselevõtt.
Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) prognoosi kohaselt võib ühe majapidamise kulutatud energiahulk aastaks 2030 kolmekordistuda. Elektrineelajate seas kasvatavad oma osakaalu kõige kiiremini elektroonilised seadmed - mobiiltelefonid, arvutid, meediapleierid ja plasmatelerid.
Kui IEA raportis ennustatu saab tõeks, siis säästmise läbi kasvuhoonegaaside emissiooni piiramine on selge enesepettus. Üha võimenduva kasvuhooneefekti küüsist saavad inimkonna praeguste teadmiste kohaselt päästa vaid taastuvad energiaallikad ja tuumaenergia.