Floridas osariigis asuvas Kennedy kosmosekeskuses valmistutakse süstiku Atlantis esmaspäevaseks stardiks missioonile, mis jääb viimaseks katseks hoida kosmoseteleskoopi Hubble edasi töökorras.
NASA läheb viimast korda Hubble'i juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reutersi teatel suunduvad süstikuga üheteistkümneks päevaks kosmosesse komandör Scott Altman, piloot Greg Johnson, lennuinsener Megan McArthur ning kosmosekõndijad John Grunsfeld, Michael Massimino, Michael Good ja Andrew Feustel.
Orbiidile jõudes on nende eesmärgiks muu hulgas parandada Hubble'i kaks teadusinstrumenti, paigaldada sellele uus kujutise formeerija ja uus valgustlõhestav spektrograaf ning vahetada välja güroskoobid, akud ja teleskoobi arvuti.
1990. aastal teele saadetud teleskoop on NASA ja ESA ühisprojekt, mis andis võtmetähtsusega teavet selle kohta, et universum laieneb üha kiiremini, et mustad augud on suurema osa galaktikate keskmes ja et planeedid sünnivad tähti ümbritsevatest tolmupilvedest.
Hubble'i teleskoobiga tehti ka esimesed teises tähesüsteemis asuva planeedi atmosfääri kemikaalide sisalduse mõõtmised. Kui kõik läheb plaanide järgi, peaks Hubble pärast viimast remonti jõudma oma teadusliku kasulikkuse tippu ning rohkem remonte kavas polegi. Ebaõnnestumise korral on see ühe ajastu lõpp.
NASA plaani järgi antakse Atlantisele lähe esmaspäeval Eesti aja järgi minut pärast kella üheksat õhtul, stardiloendus on juba alanud ja süstiku meeskond kosmosekeskusesse saabunud. «Me oleme valmis Hubble'it kallistama,» kinnitas viimased enam kui kümme aastat kosmoseteleskoobi eest hoolitsenud astronaut Grunsfeld.
USA kosmoseprogrammi ootavad ees suured muutused, sest süstikute programm lõpetatakse vähem poolteise aasta pärast. Selle ajaga jõutakse teha veel üheksa missiooni - pärast viimast käiku Hubble'i juurde jätkatakse rahvusvahelise kosmosejaama ISSi ehitustööde lõpuleviimist.
2010. aastast minnakse üle juba uute Apollo-sarnaste kapslite ja ühekordsete rakettide kasutamisele, mis on osaks uuest täheprogrammist, sihiga viia inimene 2020. aastaks taas Kuu pinnale, kuhu saadeti kuus ekspeditsiooni aastail 1969-1972.