Bogdanovi välja arendatud Sharemind lahendab probleemi, mis kerkib statistikat tehes tihti esile, eriti meil siin, väikeses Eestis: kuidas töödelda andmeid nii, et need ei reedaks midagi.
«Tihti on võimalik inimene kaudselt ära tuvastada selle tõttu, et teatud väärtused on ikkagi nähtavad,» selgitab ta. «Nimi ja isikukood võivad olla eemaldatud, aga kui vaatan tema elukohta ja seal on näiteks kirjas, mitu last tal on, siis võib inimese kergelt tuvastada.»
Samamoodi on selgunud, et teadustööks internetti riputatud geenijärjestustest on võimalik selle isiku kohta üsnagi palju välja lugeda, võrreldes seda teiste avalike andmetega, kuni tema perenime tuvastamiseni.
Lahenduseks pakutav Sharemind kasutab ühissalastuseks nimetatavat lähenemist. «Ühissalastuse puhul ei ole üksikuid väärtusi enam kellelgi võimalik näha,» selgitab ASi Cybernetica teadurina töötav Bogdanov. «Ta peidab ära andmete sisu. Me teame, et sel on kindel väärtus, me saame seda liita, korrutada, jagada, aga me ei näe seda väärtust. Arvuti arvutab pimesi: ta saab õiged tulemused, aga ei näe, mis arvud olid algandmeteks.»
Niimoodi saab võrrelda andmeid, mille väljaandmine on seni privaatsuse säilitamise eesmärgil olnud väga range kontrolli all. «Kõige keerulisem on maksuandmetega, see ikkagi inimeste raha, ja maksuamet hoiab täiesti õigustatult neid andmeid väga korralikult,» toob Bogdanov näite.
«Minu lemmikrakendus, mille nimel väga palju töötan, on anda võimalus välja arvutada konkreetsete poliitiliste otsuste kulud ja tulud,» sõnab ta. «Toon näite: Eestis on praegu väga populaarne teema eri haridusega inimeste võimalused tööturul. Tehniliselt on võimalik võtta hariduse infosüsteemi andmed, maksu- ja tolliameti andmed inimese töötulumaksude kohta ning näiteks töötukassa andmed.»