/nginx/o/2013/02/15/1576448t1h152d.jpg)
Meteoriitset ainet satub Maa lähedusse iga päev ja aastas langeb seda Maale umbes 40 000 tonni, Tšeljabinski juhtumi tegi erakordseks lihtsalt see, et asi juhtus suure linna kohal, ütles Tartu observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv.
Astronoom: aastas langeb maale 40 000 tonni meteoriitset ainet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maast möödub täna õhtul 50meetrise läbimõõduga asteroid, Leedjärv rääkis «Aktuaalsele kaamerale» antud intervjuus, et Eestis muutub see paremini nähtavaks umbes poole 11 paiku õhtul idakaares, Lõvi tähtkuju kandis, vahendas ERR Uudised.
«Tasapisi tõuseb ta öö jooksul kõrgemale, nii et parim nähtavus on Suure ja Väikse Vankri kandis pärast keskööd kella 2-3 paiku, aga muidugi on näha pisike täpike, mida binokliga või veel parem, väikse teleskoobiga näeb, peab muidugi teadma, kust seda täpselt otsida, nii et ega see vaatepilt eriti suurejooneline ei ole,» nentis teadur.
Tšeljabinski meteoriidi päritolu kohta ei saa Leedjärve sõnul öelda midagi täpsemat, kui et ta on meie päikesesüsteemist.
«Seda planeetide tekkest pärit ainet lendab pidevalt ringi väiksemate ja suuremate tükkidena, väikseid tükke satub Maa lähedusse päris iga päev ja öö, on arvutatud, et kokku langeb Maale aastas umbes 40 000 tonni meteoriitset ainet, muidugi suurem osa sellest põleb Maa atmosfääris lihtsalt ära ja maapinnale ei jõua,» selgitas ta.