Linda Kaljundi: publik justkui ootaks ametlikku ajalugu

Tartus esitleti Eesti keskaja üldkäsitlust, raamatu koostas Tartu Ülikooli keskaja professor Anti Selart. Pildil Valter Lang ja Linda Kaljundi. Foto: Sille Annuk

Medievist ja koguteose «Eesti ajalugu II» üks autoreid Linda Kaljundi leidis raamatule osaks saanud kriitikast rääkides, et avalikkus justkui ootaks ajaloolastelt ametliku ajalookäsitluse kirjutamist, millist vabas riigis aga kindlasti olema ei saa.

«Reaktsioone jälgides jääb mulje, et publik tõesti ootaks ajaloolastelt paksu kõvade kaantega ametlikku ajalugu,» nentis Kaljundi ETV saates «Vabariigi kodanikud».

«Samas on publikul olemas kindlad nõudmised, mis seal ajaloos peaksid olemas olema,» lisas Kaljundi.

«Praegu on moes suhtuda üleolevalt rahvuse mõistesse kauges minevikus, on moodne väita, et rahvuse mõiste on sündinud 19. sajandil, aga päris nii see siiski ei ole,» leidis ajaloolane Lauri Vahtre, kelle hinnangul torkab raamatus silma soov iga hinna eest sündmustele uudset lähenemist otsida.

«Püüdsime selle raamatuga siiski saavutada seda, et Eesti tänane identiteet oleks tervem, selleks ka kõige selle «äraseedimine», mis on meie kultuuri saksa pärand,» selgitas raamatu üks autoreid ajaloolane Juhan Kreem.