/nginx/o/2008/04/11/32585t1h6a57.jpg)
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas allkirjastas määruse, mille kohaselt süstitakase teaduse infrastruktuuri arendusse ligi 270 miljonit krooni.
Teaduse infrastruktuuri arendusse süstitakse ligi 270 miljonit krooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
266,7 miljoni krooni suurusele toetusele saavad taotlusi esitada teadus- ja arendustegevusega tegelevad asutused riikliku sihtfinantseerimise skeemiga paralleelselt alates 2009. aasta sügisest, teatas haridus- ja teadusministeerium.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsleri Andres Koppeli sõnul on käesoleva meetme eesmärk edendada Eesti teadus- ja arendusasutuste
konkurentsivõimet nii riigisiseselt kui ka globaalselt, suurendades selleks eelkõige teadlasgruppide teadustöö kvaliteeti ja efektiivsust.
Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia professori Volli Kalmu hinnangul on tipptasemel teaduse tegemiseks ja rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks uurimisgruppide
vajadused teadusaparatuuri uuendamise järgi aastate jooksul üha kasvanud.
«Kuigi lisaraha taotlemist on võimaldatud juba 2006. aastast, ei ole riik senini lisavahendeid ühegi taotlusvooru puhul leidnud ning infrastruktuuri soetamise taotlused on jäänud mitmel aastal rahuldamata,» rääkis Volli Kalm.
Toetust saab taotleda uute ja jätkuvate teadusteemadega seotud aparatuuri soetamiseks, mille alla kuuluvad nii laboris teadustööks kasutatavaid seadmed, aparatuur, instrumendid kui ka virtuaalseid vahendeid nagu andmebaasid ja erialaspetsiifiline tarkvara. Toetuse minimaalne määr projekti kohta on 100 000 ja maksimaalne määr 1 000 000 krooni, seejuures kompenseeritakse kulutused 95 protsendi ulatuses kogumaksumusest. Toetuste ellurakendamise periood kestab aastatel 2010 - 2015.